Vene sõjaline invasioon Ukrainas on lisaks muule ühe õigeuskliku suhtelise enamusega[1] riigi rünnak teise õigeuskliku enamusega riigi vastu. Tuleb tunnistada, et suuremas osas õigeusu maailmas käib sõda. Järgnevalt on interpreteeritud selle sõja võimalikke religiooniga seotud motiive
Silt: kirik
Alar Kilp: Kuidas muudab praegune sõda minu ja sinu maailma?
Kas me osaleme Ukrainas toimuvas sõjas? NATO, Euroopa Liit ja Eesti riik teevad seda, aga igaüks meist ühekaupa? Kui ma ei ole sõdur ning ka mu tegevusala ei ole seotud riigikaitse ja sõjapidamisega, kas siis vahest
Urmas Sõõrumaa: viimasel ajal käin kirikus peaaegu igal pühapäeval
Suurärimeest ja Kirikufondi (SA EELK Toetusfond) suurtoetajat intervjueeris Janek Mäggi. Mis on Sinu meelest heategevuse mõte? Kõike siin maailmas saame vaadata endakeskselt. Mina olen isalt ja emalt saanud elujõu, ühiskonnalt olen saanud hariduse ja võimalused. Tänu neile
„… kelle juurde me peaksime minema?“ II osa: Reformide hermeneutika ja tõdede hierarhia
Benedictus XVI andis mõista, et kirikukogu otsuste edukas ellurakendamine sõltub õigest hermeneutikast. Raskused tulenevadki sellest, et pärast kirikukogu on jäänud omavahel võitlema erinevad tõlgendused: üks seltskond räägib kirikukogul aset leidnud kirikliku traditsiooni katkemisest ja teine räägib
„… kelle juurde me peaksime minema?“ I osa: Uuenemine ja järjepidevus katoliiklaste lähiajaloos
Katoliiklaste lähiajalugu viimastel sajanditel on olnud kiirete muutuste ajalugu. Liiga äkilised muutused kulgevad valuliselt ja viivad kriisiolukorda, mõnikord ka lahknemisteni. Seda siis, kui osapooled ei ole suutnud ajastut ja asjaolusid piisavalt selgelt läbi näha ja lahti