Konservatiivsus, nagu ka teised poliitilised mõisted, on olemuslikult vaidlustatud kontseptsioon. Nende eest peab hoolt kandma. Kuid seda ei pea tegema lõhestades, solvates ja valetades. Mõistel konservatiivsus, nagu ka teistel poliitiliste võitluste keskmes olevatel mõistetel, on oma
Rubriik: ÜHISKOND
Eesti usumaastik rahvaloenduse kaardil
Religiooni käsitlevad rahvaloenduse tulemused avaldati 1. novembril. 2021. aasta 31. detsembri seisuga määratlesid Eestis elavad inimesed end ka religioosse kuuluvuse järgi. Viimane rahvaloendus toimus mööduva aasta alguses ning selles küsiti andmeid 2021. aasta 31. detsembri seisuga. Kuigi
Siim Kallas: vabadus – see on suurim väärtus! Katoliku kirik ei ole läbi sajandite allunud ühelegi kuningale ega riigimehele
Kohtume Siim Kallase kodus. Vestlusringis osalevad lisaks majaperemehele Lennart Käämer ja Arvo Heinmaa. Kas Eesti ühiskonna tervislik seisund on kiita või oleme lagunemas? Kaugemale vaadates, milline on katoliku kiriku roll Lääne väärtusruumi kujundamisel ja kas need
Alar Kilp: Kuidas muudab praegune sõda minu ja sinu maailma?
Kas me osaleme Ukrainas toimuvas sõjas? NATO, Euroopa Liit ja Eesti riik teevad seda, aga igaüks meist ühekaupa? Kui ma ei ole sõdur ning ka mu tegevusala ei ole seotud riigikaitse ja sõjapidamisega, kas siis vahest
Tõnu Lehtsaare essee: sissevaade tänapäeva eestlase vaimuellu – me usume, kuid omal moel
Lapselik usk on suur väärtus, kuid mingist hetkest tekib vajadus seda sõnastada, põhjendada, peegeldada ja jagada. Selletasemelisteks usulisteks aruteludeks on minu hinnangul Eestis tugev potentsiaal. Eestlaste uskumiste lugu on üsna mitmekihiline. Me räägime maausust kui millestki põlisest
Urmas Sõõrumaa: viimasel ajal käin kirikus peaaegu igal pühapäeval
Suurärimeest ja Kirikufondi (SA EELK Toetusfond) suurtoetajat intervjueeris Janek Mäggi. Mis on Sinu meelest heategevuse mõte? Kõike siin maailmas saame vaadata endakeskselt. Mina olen isalt ja emalt saanud elujõu, ühiskonnalt olen saanud hariduse ja võimalused. Tänu neile
Martti Kalda: Demokraatia kui usund. Elame kriisis – kus on pääsetee?
Elame hädaajal, ent see pole niivõrd füüsiline häda, kuivõrd vaimne kriis. Ühiskonnad on vastuoludest lõhestatud, pea igaüks on ideoloogiliselt laetud. Kohati lahvatab vaimne pinge verbaalseks või koguni füüsiliseks rünnakuks. Sõna (ja mõte) on vaba, ja samas pole
Eestlased kui metsarahvas? Rahvuslik enesekuvand uute ajalooteadmiste ja mütoloogia risttules
Eesti kultuuris on juurdunud ettekujutus, nagu oleksime aegade algusest iseäranis looduslembene ja metsiku looduse vastu erilist austust üles näitav rahvas. Kuivõrd on sellisel pildil aga faktipõhist alust? Nagu hiljutised uuringud on näidanud, siis põliselt näivad agraarajastu eestlased
Riho Terras: ka tuleviku riigikaitses jääb otsustavaks sõdurisaabas ja usk selle kandja südames
Tehnoloogia on muutnud nii maailma kui lahinguvälju, kuid tehnilisest arsenalist hoolimata on oluliseks jäänud rindejoon iga inimese südames, kaitsetahe ja moraal. Kindral Riho Terrasega tuleb juttu kodukohast, enese- ja riigikaitse eetikast, informatsioonisõjast ning väikese ent andeka Eesti
Kaimar Karu: Eesti digisektor vajab kestlikku rahastus- ja arengupoliitikat
Möödunud aasta oktoobris avaldas rahvusvaheline Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon OECD raporti „Digital Government Index: 2019 results”. See järjestab riikide valitsused hinnates nende strateegilisi lähenemisviise andmete ja digitaaltehnoloogia kasutamisel. Tulemused olid šokeerivad – konkurendid on end maailma juhtivaks