„Kristuse jälgedes“ (ld De imitatione Christi) on vaimulooming, mis ületab ajastute piirid. Seda Thomase suurteost on võrreldud Piibliga – tõenäoliselt ongi see kristlikus maailmas Piibli järel enim kordi välja antud raamat. Inimestele on vaja ikka ja
Ingmar Kurg
Eestimaa kirikute kogudused Ukraina sõjapõgenike abis
Eestimaa kirikud on Ukraina sõjapõgenikele abiks nii hingehoiu kui ka majutuskohtadega. Koguduste liikmed käivad põgenikke aitamas Poola-Ukraina piiril. Eelkõige aga eestpalvetega. Ukraina kreeka-katoliku koguduse tegevusest Tallinnas on teada enim ja ka ajakirjanduses kajastatud. Eestimaa katoliiklaste algatustest
Romano Guardini: liturgia kui mäng
Jumala ees mängida, mitte kunstiteost luua, vaid ise see olla, see ongi liturgia sisim loomus. Sellest tuleneb ka ülev segu sügavast tõsidusest ja jumalikust helgusest selle sees. Seda, et liturgia nõnda rangelt ja täpselt kirjutab tuhandetes
Vestlusringis koos isa Wodekiga: traditsiooni mõiste katoliku kirikus
Sõnad „traditsioon“ ja „pärimus“ on kiriklikus keelepruugis sünonüümid, need tähendavad üht ja sama ning neid kasutataksegi läbisegi. Veel räägitakse kirikukeeles apostellikust traditsioonist ehk apostellikust pärimusest. Katoliku kiriku katekismuse kompendiumi eestikeelses väljaandes (2007) on eelissõnaks „pärimus“; paragrahvis 12
9. jaanuar, Kristuse ristimispüha – tähendus ja selgitus
Lk 3:15–16; 21–22 Rahvas oli täis ootust ja kõik mõtlesid oma südames, et ehk Johannes ongi Messias. Siis vastas Johannes kõikidele: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma.
„… kelle juurde me peaksime minema?“ II osa: Reformide hermeneutika ja tõdede hierarhia
Benedictus XVI andis mõista, et kirikukogu otsuste edukas ellurakendamine sõltub õigest hermeneutikast. Raskused tulenevadki sellest, et pärast kirikukogu on jäänud omavahel võitlema erinevad tõlgendused: üks seltskond räägib kirikukogul aset leidnud kirikliku traditsiooni katkemisest ja teine räägib
„… kelle juurde me peaksime minema?“ I osa: Uuenemine ja järjepidevus katoliiklaste lähiajaloos
Katoliiklaste lähiajalugu viimastel sajanditel on olnud kiirete muutuste ajalugu. Liiga äkilised muutused kulgevad valuliselt ja viivad kriisiolukorda, mõnikord ka lahknemisteni. Seda siis, kui osapooled ei ole suutnud ajastut ja asjaolusid piisavalt selgelt läbi näha ja lahti
Loodu ja loodus: teemakäsitlus noortekatekismuses
2021. aasta kevadel eesti keeles ilmunud YOUCAT ehk „Katoliku kiriku katekismus noortele“ (originaal ilmus 2010. aastal) on väärt, et sellega tutvuda. Paavst Benedictus XVI, selle katekismuse üks initsiaatoritest, peab tähtsaks, et kristlased teaksid, mida nad usuvad, ning
Öko-entsüklika “Laudato si” kõnd antropotsentrismi noateral
Paavst Franciscuse entsüklika „Ole kiidetud!“ (Laudato si; lühend LS) avaldati 24. mail 2015. aastal, eestikeelne tõlge sai valmis 2018. aastal. Üsna kiiresti ja selgelt mõisteti entsüklika seost ökoloogiaga laiemalt ning seda hakatigi hüüdma paavsti „öko-entsüklikaks“. Paavsti ülesastumist
„…meil pole siin jäädavat linna“. Palverändav jumalarahvas katoliiklikus vaates. II osa
Vatikani II kirikukogu (1962–1965) kõneles palverändavast jumalarahvast, kelleks on Kristuse kirik (ld ecclesia peregrinans) maailmas. Kirikukogu võttis uurida, milles on siinpoolsuses rändava kiriku erilisus ja mõte. Sai selgeks, et palverändaval kirikul on suurem eesmärk, kui vaid jõuda siitpoolsusest sinnapoole,
Load More