Detsembris tähistas oma sünnipäeva Theatrum. 28 eluaastat – see on nooruslik ja energiat täis iga! Tegime sel puhul juttu teatrirahva nii vanema kui ka noorema põlvkonna inimestega nende mängitud ning veel mängimata rollidest. Head lugemist ja vaatamist-kuulamist!
Rubriik: OKTOOBER-NOVEMBER-DETSEMBER 2022
Jõulusõimede traditsioon ja jõulusõimed Tallinna vanalinnas
On teada, et püha Franciscus Assisist lavastas 1223. aastal esimest korda jõulusõime stseeni, kus osalesid inimesed. Jõulusõime lugu on teada evangeeliumist. Luuka evangeelium jutustab, et Maarja „tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas
Püha Aquino Thomas – filosoof ja kirikudoktor. Anželika Kütti intervjueeris Heiki Haljasorg
Heiki Haljasorg: Anželika, Te tõlkisite raamatu „Püha Aquino Thomas. Juhm härg“ (Gallus, 2022). Teose autor, inglise kirjanik Gilbert Keith Chesterton kirjutab: „Püha Thomas oli hiiglasuur turske mehemürakas, lihav, aeglane ja vaikne; väga leebe ja suuremeelne, kuid mitte eriti
Roman A. Siebenrock: Euroopa Liidu katoliiklik võimalus
Katoliiklikkus on niisugune ettekujutus elust, mis mitte ainult ei väldi vastandumist, vaid elab kogemusest, et edukalt elada pole võimalik ilma kõigi teisteta. Kristusesse uskujad Euroopas ei tohiks alahinnata neid avatud suhtlusprotsesse, mis suudavad probleemide lahendamisel leida kompromisse
Raamatuarvustus: Chesterton ja püha Thomas – usu ja vaimu sillapead
Gilbert Keith Chesterton (1874–1936), keda eestlane tunneb rohkem preesterdetektiiv isa Browni lugude autorina, oli moralist, filosoof ja teoloog, viljakas kolumnist ja esseist, kes pidas just oma esseeloomingut palju tähtsamaks kui isa Browni menukaid. Abikaasa Frances Alice mõju
Kiriku autoriteet ja autoriteet kirikus
Autoriteet on põhimõtteliselt isikule või institutsioonile omistatud maine ja tunnustus. Autoriteet suudab ilma välise sunnita veenda teist isikut mõne fakti või korralduse õigsuses, suudab panna teist isikut tegema asju, ilma et soorituste siduvus oleks lõpuni põhjendatud või
Eesti usumaastik rahvaloenduse kaardil
Religiooni käsitlevad rahvaloenduse tulemused avaldati 1. novembril. 2021. aasta 31. detsembri seisuga määratlesid Eestis elavad inimesed end ka religioosse kuuluvuse järgi. Viimane rahvaloendus toimus mööduva aasta alguses ning selles küsiti andmeid 2021. aasta 31. detsembri seisuga. Kuigi
Religioonisotsioloogiline essee: Eesti katoliiklaste kiire kasvu saladus
2021. aasta rahvaloenduse andmetel määratles end katoliiklasena 8690 eestimaalast. See on ligi kahekordne tõus võrreldes kümne aasta taguse tulemusega, kui tookord nimetas end katoliiklaseks 4501 inimest. Millest need arvud kõnelevad? On üldiselt teada, et mõõtmise metoodikast