Jõulusõimede traditsioon ja jõulusõimed Tallinna vanalinnas

Jõulusõimede traditsioon ja jõulusõimed Tallinna vanalinnas

On teada, et püha Franciscus Assisist lavastas 1223. aastal esimest korda jõulusõime stseeni, kus osalesid inimesed.

Jõulusõime lugu on teada evangeeliumist. Luuka evangeelium jutustab, et Maarja „tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta” (Lk 2:7), ja et sellest kuulutasid inglid karjastele, kes tõttasid Petlemma seda imet vaatama. Matteuse evangeelium lisab Hommikumaa tarkade reisi Jeruusalemma ja hiljem Petlemma, kui nad olid näinud juutide kuninga sündimist märkivat tähte. Jõulusõim koondabki kõik need tegelased kokku: lisaks Jeesuslapsele, Maarjale ja Joosepile on seal inglid ja karjased, Hommikumaa targad, täht ja isegi loomad sõime ümber.

On teada, et püha Franciscus Assisist lavastas 1223. aastal esimest korda jõulusõime stseeni, kus osalesid inimesed. Sellega soovis püha Franciscus esile tõsta jõulupühade tähendust. Hiljem hakati Jeesuse sündimise stseenis kasutama kujusid, suuremaid või väiksemaid. Tänapäeva ulatuv vana traditsioon on elav katoliiklikes maades ja on levinud ka teistesse kristlikesse maadesse, nagu näiteks Põhja-Euroopasse. Jõulusõime ülesseadmine on pikk protsess: advendiaja algul ehitatakse kodus ja kirikus algne sõim koos tegelastega valmis, kuid see jäetakse veel tühjaks. Jeesuslapse kuju asetatakse sõime jõulupühal, kolmekuningapäeval pannakse sõime juurde Hommikumaa kolm tarka.

Jõulusõimed Tallinnas

Tallinna vanalinnas avati jõulusõimede tänav esimest korda 2015. aastal, kui täitus 800 aastat Vana-Liivimaa nimetamisest Maarjamaaks. See idee sündis MTÜ Maarjamaa Haridusseltsi juhatuses. Eesti Kirikute Nõukogu ja koostöökogu „800 aastat Maarjamaad“ toel algatati üleriigiline projekt, mida asus juhtima Tiina Veismann. Koguti kokku ja kirjastati lood jõulusõimede ajaloost ning traditsioonist erinevates maades. Kõnelemas käidi Eesti Käsitööõpetajate Seltsi AITA kogunemisel. ETV Lasteekraan tegi saate jõulusõime meisterdamisest.

Vanalinna Hariduskolleegiumi Kunstimaja õpetajad hakkasid koos õpilastega sõimesid valmistama. Tuli leida lihtne moodus, et jõulusõime valmistamine oleks jõukohane paljudele. Tähtis oli taust, mida asetada tänavapoolsele aknale. Valmistati vineerist alused, mis võõbati üle maa ja taeva värvidega. Seejärel meisterdati figuurid väga erinevatest materjalidest ja vaba fantaasiat kasutades. Minu ülesandeks oli rääkida Vene tänaval asuvate kaupluste ja restoranide omanikega, saamaks nõusolekut jõulusõimede väljapanemiseks võimalikult paljudele akendele. Enamus ettevõtjaid oli rõõmsalt nõus. Kohvikuomanikud lasid omalt poolt üle tänava jõulutuled üles panna.  Et tänav veelgi kaunimaks muuta, võtsime ühendust Kommunaalametiga. Muinsuskaitse all olevas vanalinnas osutus võimatuks uste ja väravate kohale kuusevanikute panemine. Selle asemel tõi Kadrioru Park kohale kuused, mis ehiti tuledega. Nüüdseks on tuledes kuused muutnud paljud vanalinna tänavad valgemaks.

Selsamal aastal tehti Eesti teistes koolides ja kodudes kokku poolsada sõime. Kui Tiina meenutab meie esimest tegevusaastat, räägib ta hilistest õhtu- ja öötundidest, mil nad koos Mae Kivilo ja Indrek Lehega valminud jõulusõimesid aken akna haaval üles panid – otsides sobivaid kohti, parimat kompositsiooni ja valguse langemist, nii et jõulusõim oleks hästi näha ka pimedas. Nüüd saame öelda, et lõime traditsiooni, mida teatakse, tunnustatakse ja mis pakub rõõmu paljudele linlastele alates nigulapäevast kuni küünlapäevani. Eriti pandeemiaaegsetel talvedel, kui ei olnud võimalik kultuurisündmusi pidada ega neil osaleda, sai meie jõulusõimede tänavast sihtkoht paljudele. Tore oli näha akende ees suuri ja väikseid uurijaid ja imetlejaid.

2022. aasta jõuluajal Vanalinnas jalutades tasub otsida jõulusõimedega aknaid lisaks Vene tänavale juba Harju tänava ja Niguliste tänava nurgal ning Kuninga tänaval. Raekoja võlvide all on linna suur jõulusõim, Apteegi tänaval aga Toomkooli oma. Väga omanäolised on Krakovi jõulusõimed Õpetajate maja Vene tänava poolsetel akendel. Soovitame sisse astuda ka Aita, kus ristikäiku viival uksel on meie käsitöömeistrite tehtud rahvarõivastes nukkudega jõulusõim. Püha Miikaeli kooli õpetajad ja vanemad kudusid kindamustrites tegelastega sõime, mida on näha koolimaja aknal Vene 16. Animatsiooniringis tehti isegi multikas – avastamist jätkub igaühele ja igale maitsele. Aga kõige selle mitmekesisuse juures on muidugi kõige olulisem ja ilusam jõulusõime püha allikas – Jeesuse sündimine.

 

 

Jõulusõime meisterdamine kodus

Jõulusõim saab täiesti omaseks siis, kui iga kodu valmistab sõime ise, et nõnda tähistada Jeesuse sündimise imet. VHK Kunstimaja õpetajad ja kunstnikud Aet Adman ja Reet Reidak jagavad näpunäiteid:

Aet: Alustuseks mõelge jõulude sisu peale, leidke sobiv koht, kuhu kavandatav sõim asetada ning otsustage, kui suurt sõime soovite teha ja milliseid materjale kasutada. Soovitan kasutada kunstipoodides saadavat voolimismassi, mida on võimalik soovi korral akrüülidega üle maalida.

Kõigepealt meisterdage peategelased: Jeesuslaps, Maarja ja Joosep. Seejärel võiks voolida loomad, linnud, inglid ja karjused. Kui indu jätkub, võite teha ka kolm Hommikumaa tarka koos kingitustega. Lauda võib meisterdada kas papist, puutükkidest, kõrtest vm. Hea on, kui saab kasutada vineerist alust, millel on ka tagakülg. See tuleb üle värvida nii, et see kujutaks taevast ja maad. Lõpuks paigutage kõik tegelased oma kohale ja kinnitage kuuma liimiga. Jõulutäht lõigake välja kuldsest paberist ja kleepige tausta ülaossa või lauda külge. Head meisterdamist!

Reet: Jõulusõime meisterdamise mõte on tegelikult selles, et ühiselt koos laste ja sõpradega meisterdada ja kaunistada saabuvateks pühadeks oma kodu. Vanasti toodi tuppa õled ja tehti õlest ja riideribadest krabulaid. Pärast pühi korjati kaunistused kokku ja põletati. Jõulukaunistusi ei visatud prügikasti, vaid põletati. Jõulusõime võib ka meisterdada igal aastal uuesti, sest just koostegemise rõõm annab parima tulemuse.

Kes otsustab teha paberist jõulusõime, võtku aluseks-taustaks kõvem kokkuvolditud paber, näiteks kahepoolne postkaart. Üks külg tõstetakse püsti ja teine jääb horisontaalselt vastu lauda. Nii tekkib maa ja taevas, taust ja aluspind, kuhu tegelased kinnitada.

Tähtsamad tegelased – Maarja, Joosep ja Jeesuslaps – võivad olla veidi suuremad. Jõulusõime kompositsiooni kuuluvad veel karjused, kolm kuningat, inglid, loomad (härg, eesel, lambad jm koduloomad). Pabertaustaga jõulusõime tegelased tuleb joonistada, seejärel paberist välja lõigata ja kinnitada alusele kas liimi või teibiga. Tore on lisada ka loodust: kuivanud taimed, sammal, õled, puuoksad ja kivikesed. Head meisterdamist!

YouTube annab palju näpunäiteid väga erineva suuruse ja keerukusega jõulusõimede valmistamiseks. Üks lihtne ja igaühele käepärane juhis on siin: https://www.youtube.com/watch?v=cqfBAtFotpY

Õnnistatud jõuluaega!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga