Autoriteet on põhimõtteliselt isikule või institutsioonile omistatud maine ja tunnustus. Autoriteet suudab ilma välise sunnita veenda teist isikut mõne fakti või korralduse õigsuses, suudab panna teist isikut tegema asju, ilma et soorituste siduvus oleks lõpuni põhjendatud või
Rubriik: KIRIK
Religioonisotsioloogiline essee: Eesti katoliiklaste kiire kasvu saladus
2021. aasta rahvaloenduse andmetel määratles end katoliiklasena 8690 eestimaalast. See on ligi kahekordne tõus võrreldes kümne aasta taguse tulemusega, kui tookord nimetas end katoliiklaseks 4501 inimest. Millest need arvud kõnelevad? On üldiselt teada, et mõõtmise metoodikast
Tervise ja tervendamise eetilised aspektid katoliiklikus vaates
Tüüpilises tarbimisühiskonnas pole imestada, kui tarbijad arvavad, et tervis on midagi, mida saab ja tuleb neile „kohale toimetada“, kasvõi teiste arvelt. Unustatakse tõsiasi, et tervis on inimeste isiklik hüve, mis hõlmab nii oma- kui ka kaasvastutust.
Kardinal Lars Anders Arborelius Eestis: nägin imestusega, kui palju on sarnasusi Rootsi ja Eesti katoliiklastel
Rootsi päritolu kardinal Lars Anders Arborelius O.C.D. (1949) on karmeliit. Ta sai teoloogilise hariduse karmeliitide ülikoolis, ta ordineeriti 1998. aastal Stockholmi piiskopiks ja 2017. aastal määras paavst Franciscus piiskop Arboreliuse kardinaliks. Ta on Vatikanis mitme kongregatsiooni
Philippe Jourdan: sõjalise jõu kasutamine on lubatud vaid õiguspärase ja konkreetse enesekaitse puhul
Sõda on raske, kuid kerge on sõda alustada. Rahu on kerge, kuid raske on rahu sõlmida. Praegu räägitakse uudistes pea kogu aeg sõjast, surmast ja meeleheitest. See on olukord, millega peame toime tulema. Sõda on nuhtlus,
Tanel Kalmet: Ukraina kirikud sõjakeerises
Vene sõjaline invasioon Ukrainas on lisaks muule ühe õigeuskliku suhtelise enamusega[1] riigi rünnak teise õigeuskliku enamusega riigi vastu. Tuleb tunnistada, et suuremas osas õigeusu maailmas käib sõda. Järgnevalt on interpreteeritud selle sõja võimalikke religiooniga seotud motiive
Romano Guardini: liturgia kui mäng
Jumala ees mängida, mitte kunstiteost luua, vaid ise see olla, see ongi liturgia sisim loomus. Sellest tuleneb ka ülev segu sügavast tõsidusest ja jumalikust helgusest selle sees. Seda, et liturgia nõnda rangelt ja täpselt kirjutab tuhandetes
Vestlusringis koos isa Wodekiga: traditsiooni mõiste katoliku kirikus
Sõnad „traditsioon“ ja „pärimus“ on kiriklikus keelepruugis sünonüümid, need tähendavad üht ja sama ning neid kasutataksegi läbisegi. Veel räägitakse kirikukeeles apostellikust traditsioonist ehk apostellikust pärimusest. Katoliku kiriku katekismuse kompendiumi eestikeelses väljaandes (2007) on eelissõnaks „pärimus“; paragrahvis 12
„… kelle juurde me peaksime minema?“ II osa: Reformide hermeneutika ja tõdede hierarhia
Benedictus XVI andis mõista, et kirikukogu otsuste edukas ellurakendamine sõltub õigest hermeneutikast. Raskused tulenevadki sellest, et pärast kirikukogu on jäänud omavahel võitlema erinevad tõlgendused: üks seltskond räägib kirikukogul aset leidnud kirikliku traditsiooni katkemisest ja teine räägib
„… kelle juurde me peaksime minema?“ I osa: Uuenemine ja järjepidevus katoliiklaste lähiajaloos
Katoliiklaste lähiajalugu viimastel sajanditel on olnud kiirete muutuste ajalugu. Liiga äkilised muutused kulgevad valuliselt ja viivad kriisiolukorda, mõnikord ka lahknemisteni. Seda siis, kui osapooled ei ole suutnud ajastut ja asjaolusid piisavalt selgelt läbi näha ja lahti
Load More