Tüüpilises tarbimisühiskonnas pole imestada, kui tarbijad arvavad, et tervis on midagi, mida saab ja tuleb neile „kohale toimetada“, kasvõi teiste arvelt. Unustatakse tõsiasi, et tervis on inimeste isiklik hüve, mis hõlmab nii oma- kui ka kaasvastutust.
Rubriik: KIRIK
Kardinal Lars Anders Arborelius Eestis: nägin imestusega, kui palju on sarnasusi Rootsi ja Eesti katoliiklastel
Rootsi päritolu kardinal Lars Anders Arborelius O.C.D. (1949) on karmeliit. Ta sai teoloogilise hariduse karmeliitide ülikoolis, ta ordineeriti 1998. aastal Stockholmi piiskopiks ja 2017. aastal määras paavst Franciscus piiskop Arboreliuse kardinaliks. Ta on Vatikanis mitme kongregatsiooni
Philippe Jourdan: sõjalise jõu kasutamine on lubatud vaid õiguspärase ja konkreetse enesekaitse puhul
Sõda on raske, kuid kerge on sõda alustada. Rahu on kerge, kuid raske on rahu sõlmida. Praegu räägitakse uudistes pea kogu aeg sõjast, surmast ja meeleheitest. See on olukord, millega peame toime tulema. Sõda on nuhtlus,
Tanel Kalmet: Ukraina kirikud sõjakeerises
Vene sõjaline invasioon Ukrainas on lisaks muule ühe õigeuskliku suhtelise enamusega[1] riigi rünnak teise õigeuskliku enamusega riigi vastu. Tuleb tunnistada, et suuremas osas õigeusu maailmas käib sõda. Järgnevalt on interpreteeritud selle sõja võimalikke religiooniga seotud motiive
Romano Guardini: liturgia kui mäng
Jumala ees mängida, mitte kunstiteost luua, vaid ise see olla, see ongi liturgia sisim loomus. Sellest tuleneb ka ülev segu sügavast tõsidusest ja jumalikust helgusest selle sees. Seda, et liturgia nõnda rangelt ja täpselt kirjutab tuhandetes
Vestlusringis koos isa Wodekiga: traditsiooni mõiste katoliku kirikus
Sõnad „traditsioon“ ja „pärimus“ on kiriklikus keelepruugis sünonüümid, need tähendavad üht ja sama ning neid kasutataksegi läbisegi. Veel räägitakse kirikukeeles apostellikust traditsioonist ehk apostellikust pärimusest. Katoliku kiriku katekismuse kompendiumi eestikeelses väljaandes (2007) on eelissõnaks „pärimus“; paragrahvis 12
„… kelle juurde me peaksime minema?“ II osa: Reformide hermeneutika ja tõdede hierarhia
Benedictus XVI andis mõista, et kirikukogu otsuste edukas ellurakendamine sõltub õigest hermeneutikast. Raskused tulenevadki sellest, et pärast kirikukogu on jäänud omavahel võitlema erinevad tõlgendused: üks seltskond räägib kirikukogul aset leidnud kirikliku traditsiooni katkemisest ja teine räägib
„… kelle juurde me peaksime minema?“ I osa: Uuenemine ja järjepidevus katoliiklaste lähiajaloos
Katoliiklaste lähiajalugu viimastel sajanditel on olnud kiirete muutuste ajalugu. Liiga äkilised muutused kulgevad valuliselt ja viivad kriisiolukorda, mõnikord ka lahknemisteni. Seda siis, kui osapooled ei ole suutnud ajastut ja asjaolusid piisavalt selgelt läbi näha ja lahti
Loodu ja loodus: teemakäsitlus noortekatekismuses
2021. aasta kevadel eesti keeles ilmunud YOUCAT ehk „Katoliku kiriku katekismus noortele“ (originaal ilmus 2010. aastal) on väärt, et sellega tutvuda. Paavst Benedictus XVI, selle katekismuse üks initsiaatoritest, peab tähtsaks, et kristlased teaksid, mida nad usuvad, ning
Öko-entsüklika “Laudato si” kõnd antropotsentrismi noateral
Paavst Franciscuse entsüklika „Ole kiidetud!“ (Laudato si; lühend LS) avaldati 24. mail 2015. aastal, eestikeelne tõlge sai valmis 2018. aastal. Üsna kiiresti ja selgelt mõisteti entsüklika seost ökoloogiaga laiemalt ning seda hakatigi hüüdma paavsti „öko-entsüklikaks“. Paavsti ülesastumist
Load More