Peame selgelt ja arusaadavalt ütlema, mida Euroopa kristlus täna tahab ja saab teha, et vastata kogu meie planeedi – mis on tänapäeval suures osas omavahel seotud, kuid samal ajal lõhestunud ja mitmel moel globaalselt ohustatud –
Rubriik: KIRIK
Intervjuu paavst Franciscusega tema ametisoleku 10. aastapäeval
Intervjuu toimus 10. märtsil Püha Marta maja nõupidamissaalis. Paavsti küsitles Süüria juurtega Argentinas sündinud jurist, ajakirjanik ja ärimees Daniel Hadad. Isiklikumate teemade kõrval juttu ka sõjast, suhtumisest homoseksuaalidesse, abielust, tsölibaadist, naiste rollist kirikus ja olukorrast Ladina-Ameerikas. Täispikk intervjuu
Ühtsus mitmekesisuses. Piiskoppide sinodi kontinentaalne etapp 5.–12. veebruaril Prahas
Ühtsus mitmekesisuses – seda võib nimetada katoliikluse uueks arenevaks paradigmaks. Katoliku kirik Euroopas on seda tunnetanud, sest Prahas räägiti mitte ainult üksteise kohta, vaid üksteisega. Piiskopisinodid on Rooma-Katoliku Kiriku üks juhtimisorganeid, mille asutas paavst Paulus VI
Kiriku autoriteet ja autoriteet kirikus
Autoriteet on põhimõtteliselt isikule või institutsioonile omistatud maine ja tunnustus. Autoriteet suudab ilma välise sunnita veenda teist isikut mõne fakti või korralduse õigsuses, suudab panna teist isikut tegema asju, ilma et soorituste siduvus oleks lõpuni põhjendatud või
Religioonisotsioloogiline essee: Eesti katoliiklaste kiire kasvu saladus
2021. aasta rahvaloenduse andmetel määratles end katoliiklasena 8690 eestimaalast. See on ligi kahekordne tõus võrreldes kümne aasta taguse tulemusega, kui tookord nimetas end katoliiklaseks 4501 inimest. Millest need arvud kõnelevad? On üldiselt teada, et mõõtmise metoodikast
Tervise ja tervendamise eetilised aspektid katoliiklikus vaates
Tüüpilises tarbimisühiskonnas pole imestada, kui tarbijad arvavad, et tervis on midagi, mida saab ja tuleb neile „kohale toimetada“, kasvõi teiste arvelt. Unustatakse tõsiasi, et tervis on inimeste isiklik hüve, mis hõlmab nii oma- kui ka kaasvastutust.
Kardinal Lars Anders Arborelius Eestis: nägin imestusega, kui palju on sarnasusi Rootsi ja Eesti katoliiklastel
Rootsi päritolu kardinal Lars Anders Arborelius O.C.D. (1949) on karmeliit. Ta sai teoloogilise hariduse karmeliitide ülikoolis, ta ordineeriti 1998. aastal Stockholmi piiskopiks ja 2017. aastal määras paavst Franciscus piiskop Arboreliuse kardinaliks. Ta on Vatikanis mitme kongregatsiooni
Philippe Jourdan: sõjalise jõu kasutamine on lubatud vaid õiguspärase ja konkreetse enesekaitse puhul
Sõda on raske, kuid kerge on sõda alustada. Rahu on kerge, kuid raske on rahu sõlmida. Praegu räägitakse uudistes pea kogu aeg sõjast, surmast ja meeleheitest. See on olukord, millega peame toime tulema. Sõda on nuhtlus,
Tanel Kalmet: Ukraina kirikud sõjakeerises
Vene sõjaline invasioon Ukrainas on lisaks muule ühe õigeuskliku suhtelise enamusega[1] riigi rünnak teise õigeuskliku enamusega riigi vastu. Tuleb tunnistada, et suuremas osas õigeusu maailmas käib sõda. Järgnevalt on interpreteeritud selle sõja võimalikke religiooniga seotud motiive
Romano Guardini: liturgia kui mäng
Jumala ees mängida, mitte kunstiteost luua, vaid ise see olla, see ongi liturgia sisim loomus. Sellest tuleneb ka ülev segu sügavast tõsidusest ja jumalikust helgusest selle sees. Seda, et liturgia nõnda rangelt ja täpselt kirjutab tuhandetes