2021. aasta kevadel eesti keeles ilmunud YOUCAT ehk „Katoliku kiriku katekismus noortele“ (originaal ilmus 2010. aastal) on väärt, et sellega tutvuda. Paavst Benedictus XVI, selle katekismuse üks initsiaatoritest, peab tähtsaks, et kristlased teaksid, mida nad usuvad, ning et nad räägiks oma usust otsustavusega ja julgelt.
Noortekatekismus on võtnud eesmärgiks seletada võimalikult arusaadaval viisil „Katoliku kiriku katekismuse“ (KKK, originaal ilmunud 1993. aastal) sisu. Selle stiil on klassikaline: küsimuste esitamine ja neile vastamine.
Järgnev valik küsimusi-vastuseid on otsitud teemale „loodu“ ja „loodus“ ning inimese rollile Jumala loodud maailmas.
1 Mis eesmärgil me oleme maailmas?
Me oleme siin maailmas selleks, et tunda ja armastada Jumalat, teha Tema tahte järgi head ning jõuda ükskord taevasse.
Inimene olla – see tähendab pärineda Jumalast ning jõuda tagasi Jumala juurde. Meie päritolu ulatub meie vanematest kaugemale. Pärineme Jumalast, kelles kogu maine ja taevane rõõm on oma kodu leidnud, ning meid oodatakse Tema igaveses ja lõputus õndsuses. Mingi aja me elame siin maailmas. Vahel tunneme Looja lähedust, aga mitte alati. Selleks, et me oma kodutee üles leiaksime, saatis Jumal oma Poja, kes vabastab meid kõikidest pattudest ja kõigest kurjast ning juhib meid eksimatult tõelisesse ellu. Ta on „tee, tõde ja elu“ (Jh 14:6).
2 Miks on Jumal meid loonud?
Jumal on meid loonud oma vabast ja isetust armastusest.
Kui inimene armastab, pulbitseb tema süda rõõmust. Ta soovib jagada oma rõõmu teistega. See rõõmu jagamine pärineb Loojalt. Kuigi Jumal ei ole meie jaoks inimlikul viisil täielikult mõistetav, võime Temast mõelda ka inimlikul viisil ja öelda: „Ta lõi meid oma armastuse ülevoolavusest. Ta tahab jagada oma lõputut rõõmu meiega, kes me oleme Tema armastusest loodud olendid.“
41 Kas teadus muudab Looja üleliigseks?
Ei. Lause „Jumal lõi maailma“ pole sugugi vananenud loodusteaduslik seisukoht. See on teoloogiline avaldus (theos ‘jumal’; logos ‘sõna’, ‘mõiste’, ‘mõistus’) asjade jumaliku tähenduse ja päritolu kohta.
Piibli loomislugu pole teaduslik viis, kuidas seletada maailma tekkimist. „Jumal lõi maailma“ on teoloogiline seisukoht, mis puudutab maailma seotust Jumalaga. Jumal on tahtnud maailma olemasolu ning Ta hoiab ja täiustab seda. Olla loodud on asjade kestev omadus ning tõde nende kohta.
42 Kas võib olla veendunud evolutsiooniteoorias ja ikkagi uskuda Loojasse?
Jah. Need on erinevat liiki teadmised. Usk on avatud loodusteaduslikule tunnetusele ja uurimisele.
Teoloogial pole loodusteaduslikku kompetentsust ning loodusteadusel pole teoloogilist kompetentsust. Loodusteadused ei saa teoloogiliselt välistada võimalust, et loomises on toimunud eesmärgipärased protsessid ja ka vastupidi – usk ei saa täpselt määratleda, kuidas looduse arengus kõik on aset leidnud. Kristlane võib tunnustada evolutsiooniteooriat kui seletavat mudelit, seni kuni ei langeta evolutsionismi ebausku, mille järgi inimene on bioloogiliste protsesside juhuslik saadus. Evolutsioon eeldab midagi, millel on võime areneda. See teooria ei ütle midagi selle kohta, kust see „miski“ pärit on. Küsimustele olemisest, olemusest, väärikusest, kutsumusest, tähendusest ning sellest, miks maailm ja inimesed olemas on, ei saa vastata bioloogilisest aspektist. Nii, nagu evolutsionism ületab piiri ühelt poolt, nii ületab kreatsionism piiri teiselt poolt. Kreatsionistid võtavad Piiblis toodud kirjeldusi sõna-sõnalt (näiteks maailma vanuse arvutamist esiisade eluaastate järgi või maailma loomist kuue päevaga).
43 Kas maailm on juhuse tulemus?
Ei. Maailma põhjuseks on Jumal, mitte juhus. Maailma päritolus, loomupärases korrastatuses ja eesmärgis ei ole sihitult toimivaid faktoreid.
Kristlased on veendunud, et loodud maailmas on võimalik ära tunda Jumala käekirja. Teadlastele, kes räägivad maailmast kui juhuslikust, tarbetust ja sihitust protsessist, vastas püha Johannes Paulus II 1985. aastal: „Vaadates universumit, mis on oma elementide ülesehituselt nii kompleksne ning mille elu nii suurepäraselt eesmärgipärane, võrduks juhuslikkusest rääkimine sellega, et me ei otsi enam seletust sellele, kuidas maailm toimib. See võrduks muutuste aktsepteerimisega ilma põhjuseid mõistmata. See oleks inimmõistusest loobumine, mis sel viisil tähendaks loobuda mõtlemisest ja probleemidele lahenduste otsimisest.“
44 Kes lõi maailma?
Jumal üksi, kes on aja- ja ruumiülene, lõi maailma eimillestki ning andis kõigile asjadele olemise. Kõik olev sõltub Jumalast ning on jätkuvalt olemas, sest Jumal tahab seda.
Maailma loomine on kolmainsa Jumala „ühisettevõtmine“. Isa on Looja, Kõigeväeline. Poeg on maailma süda ja mõte: „Kõik on loodud Tema läbi ja Tema poole“ (Kl 1:16). Vaid siis me saame teada, mis maailmas on head, kui tunneme Kristust ning mõistame, et oleme koos maailmaga teel Jumala seatud eesmärgi poole – tõe, headuse ja ilu poole. Seda kõike ühendab Püha Vaim – Ta on see, kes „annab elu“ (Jh 3:63).
45 Kas Jumal on loonud ka loodusseadused ja ökosüsteemid?
Jah. Ka loodusseadused ja ökosüsteem on osa Jumala loodust.
Inimene pole tühi leht. Seatud kord ja loodusseadused, mille Jumal on oma loomingusse sisse kirjutanud, vormivad teda. Usklik ei tee, „mida iganes ta soovib“. Ta teab, et kahjustab nii ennast kui looduskeskkonda, kui ta loodusseadusi eirates kasutab asju viisil, mis on vastuolus nende otstarbega, püüdes olla targem Jumalast, kes on kõik need asjad loonud. Inimese jaoks on liig püüda end otsast lõpuni ise kujundada.
46 Miks kujutab Esimene Moosese raamat loomist kuue päeva tööna?
Hingamispäevaga tipneva töönädala kujund näitab, kui hästi, kaunilt ning oskuslikult on kogu loodu korraldatud.
„Kuue päeva töö“ sümbol näitab meile olulisi põhimõtteid:
- Pole olemas midagi, mida Looja poleks loonud.
- Kõik olemasolev on omal moel hea.
- Miski, mis näib olevat muutunud halvaks, on endiselt oma olemuselt hea.
- Loodud olendid ja asjad on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad.
- Loodu harmoonia ja korrapära peegeldab Jumala erakordset headust ja ilu.
- Loodus valitseb hierarhia: inimene on enam kui loom, loom on enam kui taim, taim on enam kui elutud asjad.
Loodu on teel suure rõõmupeo poole, mis leiab aset siis, kui Kristus juhatab maailma koju ning Jumal saab kõigi jaoks kõigeks.
47 Miks Jumal seitsmendal päeval puhkas?
Jumala tööst puhkamine viitab üle inimvõimete käiva loomise lõpetatusele.
Kuigi inimene on Looja kaastööline (1Ms 2:15), ei suuda ta oma pingutustega maailma lunastada. Loodu eesmärgiks on meile kingitud lunastuse läbi pärida „uus taevas ja uus maa“ (Js 65:17). Pühapäevane puhkus, mis on taevase puhkuse eelmaik, on ülem kui töö, mis meid selleks ette valmistab.
48 Miks Jumal lõi maailma?
„Maailm on loodud Jumala auks“ (Vatikani I kirikukogu).
Loodul pole muud põhjust kui armastus. Selles avaldub Jumala au ja aulisus. Jumalat austada ei tähenda Loojale aplodeerida. Inimene pole ju loomistöö pealtvaataja. Inimese jaoks tähendab Jumala austamine seda, et koos kogu looduga tuuakse tänu oma olemasolu eest.
49 Kas Jumal juhib maailma ja minu elu?
Jah, kuid varjatud viisil. Jumal juhib kõike täiusesse ainult Temale teada radu mööda. Mitte ühelgi ajahetkel ei lange Tema kätest ära miskit, mille Ta on loonud.
Jumal mõjutab niihästi suuri ajaloosündmusi kui ka meie elu pisiseiku, seejuures meie vabadust kahandamata ja muutmata meid pelgalt nukkudeks Tema igaveses plaanis. Jumalas me „elame ja liigume ja oleme“ (Ap 17:28). Jumal on kõigis, kellega kohtume, meie elumuutustes ja valusates kogemustes ning näiliselt juhuslikes olukordades. Jumal tahab isegi meie elu kõverad read sirgeks kirjutada. Kõik, mida Ta meile annab ja mille meilt võtab, see, kuidas Ta meid tugevdab ja see, mil viisil meid proovile paneb – kõik need on Tema tahte märgid ja korraldused.
50 Milline on inimese osa jumalikus ettehoolduses?
Loomistöö lõpuleviimine jumaliku ettehoolduse kaudu ei toimu meist lahus. Jumal kutsub meid loomistöö lõpetamisest osa võtma.
Inimene võib Jumala tahte tagasi lükata. Kuid tal läheb paremini, kui temast saab Jumala armastuse tööriist. Püha ema Teresa Kalkuttast tavatses oma eluajal mõtiskleda nii: „Ma olen vaid väike pliiats meie Issanda käes. Ta võib pliiatsit kas lõigata või teritada. Ta võib kirjutada või joonistada, mida iganes ja millal iganes soovib. Kui kirjutatu või joonistatu on hea, siis me ei kiida pliiatsit ega kasutatud materjali, vaid ikka pigem pliiatsi kasutajat.“ Kuigi Jumal tegutseb meiega ja ka meie läbi, ei tohiks me omi mõtteid, plaane ja tegusid kunagi pidada Jumala tööks. Jumal ei vaja meie tegusid, justkui Tal oleks nendeta midagi puudu.
56 Kas inimesel on loodu seas eriline koht?
Jah. Inimene on loodu kõrgpunkt, sest Jumal lõi ta oma näo järgi (1Ms 1:27).
Inimese loomine eristub selgelt teiste elusolendite loomisest. Inimene on isik, mis tähendab, et oma mõistuse ja tahtega võib ta otsustada armastuse poolt või vastu.
57 Kuidas peaks inimene kohtlema loomi ja teisi looduid?
Inimene peab Loojat austama teistes loodud olendites. Inimesel, loomadel ja taimedel on ühine Looja, kes andis armastusest neile elu. Seega on armastus loomade vastu sügavalt inimlik.
Kuigi inimesel on luba taimi ja loomi kasutada toiduks ja oma töö hõlbustamiseks, pole lubatud loomi piinata ega neid ebaloomulikes tingimustes pidada. See oleks vastuolus loodu väärikusega, nagu seda on saamahimust ja mõtlematusest maa kurnamine.
58 Mida tähendab, et inimene on loodud „Jumala näo järgi“?
Erinevalt hingetutest objektidest, taimedest ja loomadest, on inimene isik, kellele anti vaim. See omadus ühendab teda Jumalaga teistest loodud olenditest enam.
Inimene pole miski, vaid keegi. Nii, nagu me ütleme Jumala kohta, et Ta on isik, niisamuti ütleme seda ka inimese kohta. Inimene oskab näha iseendast kaugemale ning taibata kogu olemise suurust. Ta oskab ka iseennast vaadata enesekriitilise objektiivsusega ning näeb vaeva enese parandamise nimel. Ta suudab märgata teisi isikutena, mõista nende väärikust ja neid armastada. Kõigist nähtavatest loodutest on ainult inimene „võimeline oma Loojat tundma ja armastama“ (Vatikani II kirikukogu, konstitutsioon Gaudium et spes, 12). Inimene on määratud elama sõpruses Jumalaga (Jh 15:15).
59 Miks Jumal lõi inimese?
Jumal tegi kõik inimese jaoks. Inimene, „keda Jumal ainsa loodud olendina on tahtnud tema enda pärast“ (Vatikani II kirikukogu, konstitutsioon Gaudium et spes, 24), on loodud selleks, et ta oleks õnnis. See saabki olema nii, kui inimene tunneb, armastab ja teenib Jumalat ning elab tänutundes Looja vastu.
Tänutunne on tunnistus armastusest. Keegi, kes on tänulik, pöördub vabast tahtest hüve jagaja poole ning astub temaga uude ja sügavamasse suhtesse. Jumal soovib, et me Tema armastust tunnistaksime ning sooviksime kogu oma elu elada suhtes Temaga. See suhe kestab igavesti.
280 Kuidas seletavad kristlased inimväärikust?
Igal inimesel on alates tema esimesest eluhetkest emaüsas rikkumatu väärikus, sest Jumal on seda inimest aegade algusest soovinud ja armastanud ning määranud talle lunastuse ja igavese õndsuse.
Kui inimväärikus oleneks ainult inimese edukusest ja saavutustest, siis nõrkadel, haigetel ja abitutel polekski inimväärikust. Kristlased usuvad, et inimväärikus tuleneb eelkõige austusest, mis Jumalal meie vastu on. Ta vaatab iga inimese peale ning armastab teda nii, nagu oleks ta ainus loodu maailmas. Kuna Jumal on vaadanud pisimagi inimlapse peale, on sel mõõtmatu väärikus, mida teine inimene ei tohi rikkuda.
426 Mida reguleerib seitsmes käsk: „Sa ei tohi varastada!“ (2Ms 20:15)?
Seitsmes käsk keelab kelleltki millegi äravõtmist, aga mitte ainult. See eeldab ka maiste hüvede õiglast valdamist ning jaotamist. See reguleerib eraomandi küsimust ning inimese tööviljade kasutamist. Käsk käib ka toorainete ebaõige tarbimise vastu.
Seitsmes käsk keelab kellegi teise omandi ebaõiglase omastamise. See käsk toetab inimeste püüdeid seada maailmas sisse õiglane sotsiaalne kord ning seda edendada. Seitsmes käsk ütleb, et oleme oma usu tõttu kohustatud välja astuma loodud keskkonna kaitseks ning hoidma meie käsutuses olevaid loodusvarasid.
436 Kuidas peaksime kohtlema keskkonda?
Me täidame Jumala antud volitusi loodu suhtes, kui hoolitseme maailma kui oma elupaiga eest, arvestades loodusseadustega, hinnates liigirikkust, looduslikku ilu ja üha kahanevaid loodusvarasid ning hoides seda järeltulevatele põlvedele, et ka nemad võiksid siin hästi elada.
Esimeses Moosese raamatus ütleb Jumal: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!“ (1Ms 1:28). Maa valitsemine ei tähenda seda, et me võiksime omavolitseda elusa ja elutu looduse, loomade ja taimedega. Kuna inimene on loodud Jumala näo järgi, peaks ta hoolitsema karjase ja peremehena kõige Jumala loodu eest. Piibli esimene raamat ütleb ka: „Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma“ (1Ms 2:15).
437 Kuidas peaksime kohtlema loomi?
Loomad on loodud nagu meiegi ja me peaksime nende eest hoolitsema ja nende üle head meelt tundma, samuti nagu Jumalalgi on nende olemasolust hea meel.
Ka loomad on Jumala loodud tundlikud olendid. On patt neid piinata, lasta neil kannatada või neid tarbetult tappa. Sellest hoolimata ei tohi seada loomaarmastust kõrgemale armastusest inimeste vastu.