Hiljuti avaldas Kolleegium intervjuu Malta Ordu suursaadikuga Eestis, Manfred Ritter von Markohofiga. Selle numbri veergudelt leiab usutluse Templirüütlite Ordu Rootsi suursaadiku Owe Wagermarkiga. Keskajal erakordset mõjuvõimu omanud ordud on tegevad tänapäevalgi, ka siin Eestis. Pühendamegi oma juhtkirja vaimulike rüütliordude relevantsusele kaasaegses maailmas.
Kolm suurt
Keskaja suured sõjalised ordud olid loodud paavstide heakskiidul jumalarahu (lad k Pax Dei) kaitseks ning palverändurite ja palverännuteede turvamiseks. Ordude tuumiku moodustasid õppinud relvakandjad ratsamehed, kes andsid vande püsida usus, kasinuses ja vaesuses ning elasid kloostrilaadsetes kindlustes. Rahuajal pühendasid nad end palvele ning võitluskunsti harjutamisele. Kuid sinna kuulusid ka vennad, kes tegelesid haigete ja haavatute hoolduse ja raviga. Nad olid ajaloo esimesed organiseeritud rahuvalvajad, tänapäeva sinikiivrite ja Punase Risti organisatsiooni eelkäijad.
Suuremad ja tuntumad sõjalised ordud olid Jeruusalemma Püha Johannese Hospitali Vendade Ordu, tuntud kui hospitaliidid ja Jeruusalemma Saalomoni Templi Kristuse Vaesed Sõjamehed, tuntud kui templirüütlid. Mõlemad ordud said nime oma Jeruusalemma residentsi asukoha järgi kus nad asutatud olid ja algselt tegutsesid. Meie maanurgas on hästi tuntud ka Jeruusalemma Püha Maarja Teutooni Maja Ordu, lühema nimega Saksa ordu, mis oli tegelikult asutatud Pühal Maal Akko linnas, kuid kogus rohkem kuulsust mitusada aastat kestnud orduriigi rajaja ja oskusliku valitsejana Läänemere ääres.
Ära tuleb märkida sedagi, et Saksa Ordu on teatud mõttes Eesti Vabariigi eelkäija, olles olnud poliitilise subjektsuse hoidja ja kaitsja vanal Eesti- ja Liivimaal.
Traditsioonid ja tänapäev
Kõigi kolme suure vaimuliku rüütliordu traditsioonid elavad ühel või teisel kujul edasi kaasaegses maailmas. Hospitaliitide ordu katoliikliku haru tegevust jätkab tänapäeval Malta Ordu. Malta Ordu on suveräänne rahvusvahelise õiguse subjekt, millel on vaatleja staatus ÜRO-s ning tunnustatud humanitaarorganisatsioonina on tal liikmeid ja diplomaatilised esindused paljudes maailma riikides. Hospitaliitide ordust on välja kasvanud ka selle protestantlik haru, mis on tuntud Püha Johannese ehk Johanniitide Ordu nime all ja muuhulgas osutab meditsiiniteenuseid mitmes Euroopa riigis jätkates abivajajate abistamise missiooni.
Saksa Ordu, mis kaugel keskajal inkorporeeris endasse Liivimaa Mõõgavendade Ordu, on läbi oma sajandite pikkuse keerulise ja kuulsusrikka ajaloo säilitanud õigusjärgluse ja tegutseb alates 1929. aastast puhtalt vaimuliku katoliikliku orduna. Peamisteks tegevusteks on täna haigete ja puudust kannatavate inimeste abistamine ning haridusvaldkond, mida tehakse deviisi alla „Aita ja tervenda“.
Ära tuleb märkida sedagi, et Saksa Ordu on teatud mõttes Eesti Vabariigi eelkäija, olles olnud poliitilise subjektsuse hoidja ja kaitsja vanal Eesti- ja Liivimaal. Tema vaimne pärand elab edasi Maarjamaa nimes ja visuaalselt väljendab seda Vabariigi Presidendi ametimärgiks olev Maarjamaa Rist. Meie rahvuslipp lehvib täna kunagise Saksa Ordu Tallinna linnuse tornis ning Narva ja Vastseliina piirilinnused tähistavad tänaseni läänekristluse sümboolset idapiiri.
Kõige keerulisema saatusega on olnud Templirüütlite Ordu, mis keskajal oli neist kolmest kõige võimsam. Asutatud Pühal Maal Jeruusalemmas kasvas ta omamoodi poliitiliseks ja majanduslikuks suurvõimuks keskaegses Euroopas, mis lisaks ordulinnuste võrgule haldas sadamaid, tegeles panganduse ja laevandusega. Suure tõenäosusega sai just see majanduslik ja poliitiline mõju ordule saatuslikuks ja Prantsuse kuninga Philippe Ilusa vaenuliku tegevuse ning valesüüdistuste tulemusena ordu 14. sajandil likvideeriti ning suurmeister Jacques de Molay elu lõppes märtrisurmaga tuleriidal.
Peale tegevuse ametlikku lõppu läks suur osa ordu varadest üle Hospitaliitide Ordule, Pürenee poolsaarel aga jätkas see tegevust Kristuse Ordu nime all keskusega Portugalis. Napoleoni-aegsel Prantsusmaal sai avalikuks kaasaegsete Templirüütlite tegevus. Tänaseks on see kasvanud suureks rahvusvaheliseks kristlikuks heategevusorganisatsiooniks, millel on liikmeid ka Eestis.
Headuse jõud
Kristlaste ideaaliks on elu usus, rahus ja armastuses. Kümne käsu viies käsk keelab tappa, kuid ta kohustab meid ka elu kaitsma. Selle käsuga ei ole vastuolus inimeste ja ühiskonna õigustatud kaitsmine, vajadusel relvastatud võitlus agressori vastu. Riikide kohus, kes seda ideaali toetavad, on kaitsta rahu nii, nagu seda ammustel aegadel tegid kristlikud sõjalised ordud.
Kahjuks on sõjariistade kui vägivallavahendite võimekus elu hävitada kasvanud nii suureks, et ka üksikute riikide jõupingutustest rahu kaitsmiseks tänapäeval tihtilugu enam ei piisa. Selleks vajame headuse jõudude rahvusvahelist koostööd ja sõjalise kaitse organisatsioone, selliseid nagu on NATO.
Kurjus on salakaval ja tihti esineb ta kiskjana lambanahas või peidab oma tegelikud kavatsused rahu nõudvate sõnade taha. Peame olema valvsad selliste kavatuste äratundmiseks ja kindlameelselt nendele vastu astuma.