Riik peab rajanema elutervel armastusel oma rahva, mitte vihal naabri vastu. Teiseks saab riik eksisteerida ainult siis, kui tal on oma majandus. Kui sellega ei tegeleta, ei saa ka olema iseseisvat riiki. Nende kahe asjaolu tõttu pole võimalik, et Palestiina saaks lähiajal enda riigi.
Hamas on terroriorganisatsioon, mille eesmärk on Iisraeli riigi hävitamine. Erinevalt ISISest, ei ole nende esmane eesmärk kalifaadi loomine. Siht on vaid oma naaberriigi ja tema rahva, tegelikult kogu rahvuse, maa pealt kaotamine.
Kuni 7. oktoobrini sel aastal kehtis Hamasi ja Iisraeli vahel järjekordne vaherahu, mida siis terrorirühmitus ilma igasuguste selgitusteta rikkus. Rünnak tabas suuremalt jaolt tsiviilelanikke ja –objekte, rünnati ka mõnda nn piirikordonit. Vaherahud on selleks, et pooled võiksid rahuks/rahulepinguks valmistuda, aga see kindlasti ei ole olnud Hamasi eesmärk.
Vaatame otse mõnedele faktidele Hamasi valitsuse ajast alates 2006. aastast (ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi andmed):
– 2006. – 2022. aastal kasvas Gaza elanike arv 61%.
– Samas SKP kasvas vaid 1,1% ja reaalne SKP elaniku kohta vähenes 27%.
– Arvuliselt on see 994 dollarilt 2006. aastal 1257 dollarini 2022. aastal. Jordani läänekaldal olid need näitajad vastavalt 2923 dollarit ja 4458 dollarit.
Kõiki vaherahu perioode on kasutatud tunnelite ehitamiseks, kuhu on rajatud relva- ja raketiladusid. Hamasi juhtkond on kasutanud rahvusvahelise abi korras saadud raha, et ise rikastuda ning relvastuda uueks sõjaks. Selle 17 aasta jooksul oleks võinud Hamas arendada Palestiina majandust ja parandada oma inimeste elujärge. Siia kõrvale võib võrdluse tuua Eesti arenguga, mille meie tegime läbi taasiseseisvumise esimesel 17 aastal 1991 – 2008. Erinevus on drastiline.
Võib öelda, et Hamas on pannud toime kõige ulatuslikuma kuriteo oma rahva vastu, varastades paljaks oma inimesed ja istutades neile pähe mingi kohutava vaenlase, kõikide hädade põhjuse – juudid. See näitab, et tegelikult ei otsita mitte lahendust rahuks ja oma rahva majanduslikuks õitsenguks või investeeringute kaasamiseks. Hamasil pole mingit soovi jõuda tegeliku rahuni oma naabriga.
Hamasi tegevus on võrreldav Vene riigiga. Seda näitavad ka nende tihedad sidemed venelastega, kellega kohtututi viimati Moskvas novembri alguses. Seejuures on tõenäoline, et Hamasi juhid või nende eelkäijad said oma väljaõppe Venemaal. Ka läänemaailmas toimuvate vägivaldsete toetusdemonstratsioonide – mis on samas juudivastased – korraldamise taga võib olla Vene käsi.
Kus olid demonstratsioonid siis, kui venelased Süüria maatasa pommitasid ja keemiarelva kasutasid? Sadu tuhandeid tapeti, mitu miljonit oli sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Läänemaailma tänavad jäid vaikseks.
Mida saame meie teha? Saame vaid soovida, et Gaza ja Venemaa praegused juhtkonnad hävitataks. Loodame, et Lääne tsivilisatsioonil on selleks julgust, tahet ja üksmeelt.