Jättes kõrvale igasugused ideoloogilised manipuleerimised, ei ole nende kahe paavsti pastoraalsete suuniste vahel vastuolu ega vastandumist. Pigem harmoonia ja teineteise täiendamine.
Hispaanlasest kardinal Julian Herranz on kõigi aegade kõige kauem Vatikanis töötanud vaimulik. Ta on väljendanud oma muret paavst Franciscuse kohta käiva kriitika üle. „Paavstist püütakse teha märtrit, sest ta üritab ühendada katoliku kirikus erinevaid suundasid,“ ütles kardinal intervjuus Hispaania ajalehele ABC.
Herranz alustas tööd Püha Tooli juures 1960. aastal ja valiti kardinaliks 2003. aastal. Oma pika karjääri jooksul on ta olnud Kanoonilise Õiguse Autentse Tõlgendamise Paavstliku Komisjoni sekretär ja Rooma Kuuria Distsiplinaarkomisjoni liige. Viimati tegeles ta dokumentide lekkega, mida tuntakse ka Vatileaksi nime all.
Hiljuti valmis kardinal Herranzil raamat oma mälestustest paavstide Benedictus XVI ja Franciscus I kohta. Tal oli mõlema paavstiga nende valitsusajal lähedane koostöösuhe. Intervjuus ütles kardinal Herranz, et vaatamata paavsti kohta käivale kriitikale ei usu ta, et kuuria seisab paavstile vastu: „Ma olen teadlik, et minu vanuses on õigustatud kahelda oma arvamuste paikapidavuses, aga ma ei ela isolatsioonis ja tunnen kuuriat ning sealset keskkonda. Seetõttu julgeksin selle „opositsiooni“ olemasolus kahelda.“
Ta kinnitas ka, et emeriitpaavst Benedictus, kes suri 31. detsembril 2022, ei oleks sallinud, et teda kasutatakse paavst Franciscuse ründamiseks ja et „emeriitpaavst oli õnnelik“ oma järglase populaarsust nähes.
„Benedictus rääkis minuga avameelselt. Tal polnud vaja oma sõnu seada. Ma pole kunagi kuulnud temalt ühtegi negatiivset kommentaari või hinnangut paavst Franciscuse kohta. Ta jäi kindlaks lojaalsuse ja kuulekuse lubadusele, mille ta oli andnud tagasiastumisega.“
Herranz lisas, et on kuulnud, et emeriitpaavst oli palunud kellelgi lahkuda, kes oli tulnud tema juurde paavst Franciscusest halba rääkima. Kord oli emeriitpaavst talle öelnud, et tal on hea meel selle üle, et Franciscus tekitab inimestes nii palju kiindumust ja kaastunnet. Herranzi sõnul pole kahe paavsti vahel mingit vastuolu, vaid „nad on pannud evangeeliumi kõlama kahel eri viisil“.
Kardinal lisas, et „Benedictus XVI puhul särab usk ja tõeotsing relativismi diktatuuri vastu, Franciscuse puhul ligimesearmastus praktikas, eriti kõige vaesemate ja kõige rohkem abi vajavate vastu”.
Oma teises intervjuus väljaandele Omnes kirjeldab kardinal Herranz seda täpsemalt: „Kahe paavsti valitsusaeg erineb mitte sisu, vaid pastoraalse prioriteedi poolest. Benedictus rõhutas usku, Franciscus headust; Benedictus tõtt, Franciscus armastust; Benedictus evangeeliumi „vertikaalset“ mõõdet, Jumala teenimist ja armastust Jumala vastu, Franciscus „horisontaalset“ mõõdet, inimese teenimist ja ligimesearmastust. Kuid on ilmne, jättes kõrvale igasugused ideoloogilised manipuleerimised, et nende pastoraalsete suuniste vahel pole vastuolu ega vastandumist, vaid pigem harmoonia ja teineteise täiendamine.“
Teises hiljutises intervjuus Hispaania raadiole COPE väitis kardinal Herranz, et nägi emeriitpaavstis püha inimese konkreetseid voorusi.
„Minu silmis on paavst Benedictus XVI püha paavst. Ma kuulutasin ta enda hinges pühakuks juba siis, kui ta elas, sest ta ühendas endas kangelaslikult kaks voorust. Ta suutis erilise alandlikkusega olla üle talle usaldatud võimust sellisel viisil, et seda ei suudaks teha keegi teine tänasel päeval, ega ilmselt ka homme, sest kiindumusest võimu on raske vabaneda. Võimust üleolemise alandlikkuse põhjuseks oli armastus. Selline alandlikkus on märk armastusest kiriku vastu.“
Hispaania keelest tõlkinud Arvo Heinmaa.
Tunnusfoto: CBCEW.org