Pühima Neitsi Maarja Taevassevõtmise suurpühal, 15. augustil, pühitses EELK peapiiskop Urmas Viilma Abruka saarel sisse vastkerkinud Maarja kabeli ja selle aluse maatüki. Peale 65 aastat vaikelu sai Abruka taas omale pühakoja. Kabeli teeb eripäraseks ühest küljest selle ehitusviis ja -kiirus. Teisalt tõik, et kabel on konfessioonideülene ning liturgiaid on kutsutud korraldama nii katoliiklased, luterlased, ortodoksid kui teised kristlikud kirikud.

1 2 ►

Ordo Supremus Militaris Templi Hierosolymitani

Kabeli rajamise algatajaks oli kristlike ohvitseride ühendus OSMTH (Ordo Supremus Militaris Templi Hierosolymitani). Vennaskond tegutseb nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Selle liikmed juhinduvad Templirüütlite vaimsest ja moraalsest pärandist ning on seadnud eesmärgiks kanda tänapäeva maailmas edasi samu väärtusi, näiteks heategevus ja abivajajate toetamine. Igal suvel on mõnikümmend eestlasest ühenduse liiget (Eesti liikmeskond on üle 30. Skandinaaviamaades on see näiteks sadades) andnud oma panuse mõne siinse ajaloolise kiriku ehitus- ja korrastustöödesse. Tavaliselt on need kolmepäevased ettevõtmised.

„Abruka kabeli rajamise idee sündis järjena vennaskonna suvistele palve- ja töölaagritele,” räägib ühenduse ja Kolleegiumi liige Andres Männart, kes oli Abrukal kabeli ehitustöödel abiks ja oli ka üks kogu ehitusprotsessi korraldaja. „Abruka puhul sattusid kokku mitmed soodsad asjaolud – sobiva krundi olemasolu, sobiva suurusega projekt, kohaliku kogukonna toetus ja õnnestunud partnerite valik,” kiidab ta, lisades, et kuivõrd on tegemist täiesti uue pühakoja ehitusega, tuli kaasata ka arhitekt ja professionaalsed ehitajad.

Teostuseni jõuti üllatavalt kiiresti. Ühel OSMTHi vendadest, EELK kirikuõpetajal ja reservohvitseril Ants Toomingal, oli varasemast kokkupuude traditsioonilise puitehituse meistri Andres Uusiga. Andres Uus on kogenud Eesti puitmajade tootja, Hobbiton OÜ juhatuse liige ja on teinud aastaid koostööd arhitekt Laur Piheliga. Koos abikaasa Piret Uusiga veavad nad ka MTÜ Vanaajamaja tegevust. “OSMITHi ja Vanaaja maja missioonid täiendasid teineteist ja ka inimlikul tasandil laabus koostöö imehästi,” kiidab Männart. Kabeli rajamiseks kutsuti ellu eraldi juriidiline isik – MTÜ Abruka kabel.

Kabeli ehitus

MTÜ Vanaajamaja kutsuti ellu 25 aastat tagasi. Asjasse pühendunud on teinud südameasjaks Eesti taluarhitektuuri ja traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamise. „Meie eesmärgiks on tõsta inimeste teadlikkust vanade majade hooldamisel ja taastamisel. Soovime kaasa aidata traditsioonilise taluarhitektuuri heaperemehelikule arendamisele ja seeläbi väärtustada Eesti ehituspärandit,“ sõnas projektide ja koolituste koordineerimisega tegelev Piret Uus meeskonna tegevuse kokku.

Andres Uus, Abruka kabeli ehituse projektijuht, on palkehitusega ja palkhoonete taastamisega tegelenud samuti veerand sajandit. Palkehitusel on omad ehitustehnoloogilised nõudmised ja spetsiifilised oskused. Kuid vana hoone taastamine nõuab kordades rohkem kogemust ja teadmisi – iga hoone on erinev.

Vanaaja maja meeskonnas on erinevate konfessioonide liikmeid. „Selliseid projekte teostama inspireerib meid siiski usk ja armastus Eesti ehituspärandi vastu,” selgitab Piret Uus.

Abruka kabeli planeerimisel algas töö – nagu iga hoone ehituse puhul – ehitusprojektist. Kabeli palkkehand valmis Mooste töökojas. Palkehituse meistril kulus selle loomiseks kuus nädalat. Samuti valmisid uks, aknad, tornikarkass ja muud väiksemad detailid töökojas. Seetõttu võis Abrukal koha peal viibijatel jääda natukene petlikult mulje, et kabel ehitati valmis vaid viie päevaga. Tegelikkuses oli see võimalik vaid tingimustes, kus mitu meistrit olid eelnevalt pika ja põhjaliku ettevalmistustöö ära teinud.

Omaette vaatamisväärsuseks on kabeli vitraažid. Klaasikunstnik Mare Saare sai inspiratsiooni Abruka loodusest ja nende loomisel on kasutatud saarel kasvavate taimede motiive. Iga aken kujutab üht aastaaega ja tervikuna sümboliseerivad nad maise aja tsüklilist kulgemist ning Jumala loomingu ilu.

„Ainuüksi nende vitraažide pärast tasub Abruka saart külastada ja kasvõi mõned minutid kabelis mediteerida, tunnetades oma ühtsust Looduga ja edastades Loojale oma palved,” jagab Andres Männart oma muljeid ja julgustab saart külastama.

Ehituspärand

Eestis moodustab maaehituspärandist suure osa palkehitus. Palkhoonete parandamiseks peab aga mõistma ja oskama esmalt uut hoonet ehitada. Vanaajamaja peamisteks tegevusteks ongi palkehituse ja palkhoonete taastamise õpetamine. Kuid seejuures sihtgrupp ei ole professionaalsed ehitajad.

”Meie õppe järel ei saa veel kellestki palkehitajat. Küll oskavad ajaomanikud oma vanade ehitistega paremini toime tulla,” selgitab Piret.

Eestis õpetatakse palkehitajaks Hiiumaa Ametikoolis ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, kus õpe toimub kolm aastat. Vanaaja maja viie-päevased kursused ei konkureeri sealse õppega, sest eesmärk on teine. Lisaks majaomanike koolitamisele ja nõustamisele püütakse igal aastal ka mõne praktilise traditsioonilist arhitektuuri toetav projekt ellu viia. Olgu selleks restaureerimise- või ehitustalgud. Talgutele kogunevad nii professionaalsed ehitajad, restauraatorid, konservaatorid kui ka vabatahtlikud, kes alles meistri kõrval oskusi õpivad. Viie päeva jooksul vahetatakse ehitusalaseid oskusi ja kogemusi. Kuid mitte ainult.

„Sama olulised on ka ühised söömaajad, saunajutud ja traditsioonilise ehituse mõtteviisi jagamine, mille toel on sündinud tugev spetsialistide võrgustik, kes üksteisele igapäevatöös ka väljaspool talguid toeks on,“ teab Piret rääkida.

***

Kuidas kabelit igapäevaselt hoida?

Suur usk on, et Abruka hakkab oma kabelit hoidma ja armastama. Igaüks kes seal käib ja mõnda viga näeb laita saab anda oma panuse. Pühkida põrandalt liiva, aknalaualt tolmu, panna altari vaasi värsked põllulilled või oksad, jne.

Kabeli ukse võib hommikul riivist avada ja õhtul jälle sulgeda.

Kuidas kabeli põrandat hoida?

Soov on, et see võtaks võimalikult kiiresti hallikama jume, nagu sarnastes puukirikutes. Siis ei ole ka vähene sisse kantud liiv-muld enam silmale häiriv. Kabeli ette on plaanis paigaldada maakivi-sillutis. See vähendab jalatsitega sisse kantava pinnase kogust. Sillutamine on järgmise aasta ettevõtmine.

Katuse tõrvamine

Ehitusmeister Andres Uus teab, et värske laast peab esimese aasta, ja samas mitte rohkem kui kaks aastat, laagerduma. Seejärel tuleb tõrvata, tehes seda kahes järgus: esmalt kuiva ja päikeselise ilmaga, seejärel niiske ilmaga.

Palve- ja mälestusküünalde asetamise koht

Tellitakse sepistööna ja valmib ehk jõuludeks.

Kui palju kabeli ehitus maksma läks?

Rahaliselt umbes 30 000 eurot, aga selle hinna sees on vaid kabeli materjali maksumus, ehitusmaterjali üle mere ja krundile vedu, pinnasetööd, vitraažid, ehitusmeistrite toitlustamine ning majutamine Abrukal. Lõpptulemus sündis tänu paljude panustajate vabatahtlikule tööle või abile ja see on hindamatu.

Kes ehituse kinni maksis?

Pool rahast tuli annetajatelt ja teine pool on täna võetud laenuks, aga see laenurahagi tuleb aja jooksul annetajate ja toetajate abiga tagastada. 

***

Kabeli teekond Mooste töökojast Abrukale

Video 1: Kabel jõudis mööda maad läbi Eesti Moostest Virtsu, siis praamile ja edasi läbi Saaremaa Roomassaare sadamasse.

Video 2: Roomassaarest üle mere Abrukale. 

Video 3: Transpordi viimane etapp Abruka sadamast Paju kinnistule.

FAKTE

• 1887. aastal püstitatud kabeli laskis nõukogude võim lammutada 1958. aastal.

• 16. septembril 2022 pühitseti väiksema seltskonnaga, kelle seas kolm vaimulikku, uue kabeli nurgakivi.

• Vähem kui aasta hiljem on kabeli uuesti püstitatud.

• Abruka kabeli rajajaks on 2022. aasta detsembris asutatud MTÜ Abruka kabel.

• MTÜ Abruka kabel jääb kabeli pidajaks kuni Abruka oma koguduse asutamiseni.

• Abruka kabel jääb küll luterliku kiriku omandusse, aga on oikumeeniliseks teenistuste pidamise paigaks.

Abruka Maarja kabeli tegevust saab toetada annetustega MTÜ Abruka Kabel arvele EE602200221080826258 (Swedbank)

Kõik fotod: Abruka Maarja kabeli Facebook