Paavst Benedictus XVI matusepäev 5. jaanuaril 2023

Paavst Benedictus XVI matusepäev 5. jaanuaril 2023

5. jaanuaril pühitses paavst Franciscus Püha Peetruse väljakul matusemissa. Emeriitpaavst Benedictus XVI suri 31. jaanuaril 2022. Järgmisel päeval, 1. jaanuaril asetati lahkunud paavst Vatikanis asuva Mater Ecclesiae kloostri kabelisse. 2.-4. jaanuarini asus surnukeha Püha Peetruse basiilikas; selle aja jooksul käis üls 200 tuhande inimest Benedictusele austust avaldama.  5. jaanuari hommikul kell 9  viidi küpressipuust kirstus Benedictuse maine keha koorilaulu ja orelimuusika saatel basiilikast välja Püha Peetruse basiilika esisele platsile.

Benedictuse kirstu väljakandmise ajal istusid ühel pool altarit erinevatest maailma paikadest Rooma tulnud kardinalid. Teisel pool altarit istusid kaks riigidelegatsiooni, nii nagu emeriitpaavst oli varasemalt soovinud: Saksamaalt, mis oli Benedictuse kodumaa, ja Itaaliast, kus ta veetis 40 aastat oma elust. Saksamaad esindasid president Frank-Walter Steinmeier, liidukantsler Olaf Scholz ja Baieri liidumaa ministerpresident Markus Söder. Kusjuures Söderit saatsid Roomas 200 mägilastest relvavenda Baierimaa 47 kompaniist ning lisaks vabatahtlike tuletõrjujate pasunakoorid. Itaaliat esindasid president Sergio Mattarella ja peaminister Giorgia Meloni. Matustel osales eraviisiliselt ka teisi riigipäid, nende hulgas Poola ja Ungari presidendid ja peaministrid, Sloveenia ja Portugali presidendid, Horvaatia, Prantsusmaa ja Hispaania ministrid. Kohal oli ka kuninganna Sofia Hispaaniast ning Belgia kuningas Philippe ja kuninganna Mathilde, Liechtensteini prints Stefan. President Joe Bidenit esindas USA suursaadik Püha Tooli juures Joe Donnelly. Üks tähelepanuväärsemaid osalejaid oli 90-aastane Hiina kardinal Joseph Zen Ze-Kiun, kes viibib küll vahi all, kuid palus Hongkongi kohtult luba matustel osalemiseks. Välispass vormistati talle neljaks päevaks, et kardinal, kellel oli Benedictusega lähedane suhe, saaks sõita tema matustele.

21 eri kirikust olid oikumeenilist patriarhi Bartholomeust esindanud Chalkedoni metropoliit Emmanuel ja Itaalia metropoliit Polykarpos, Moskva patriarhaadi esindaja metropoliit Antonius, Anglikaani Osadust esindav peapiiskop Ian Ernest, Metodisti Maailmanõukogu esindaja Matthew Laferty, Ülemaailmse Evangeelse Alliansi esindaja Samuel Chiang ja Kirikute Maailmanõukogu moderaator, piiskop Heinrich Bedford-Strohm. Matustel viibis ka imaam Pallavicini, kes esindab Itaalia moslemite usukogukonda. Ta oli 2011. aastal koos paavst Benedictusega Jeesuse ristimispaigas Jordani jõe ääres.

Matusemissal osales üle 60 tuhande inimese. Rooma linna oli matusteks tulnud hinnanguliselt 200 000 palverändurit. Paavsti matuseid kajastas tuhatkond akrediteeritud ajakirjanikku 30 maalt.

Matusemissa toimus erilise matmiskorra järgi, olles vähem pidulik, kui see olnuks ametiajal surnud paavsti puhul. Eriolukorrast tulenevalt oli paavst Benedictus riietatud punasesse leinarüüse. Kuid puudusid teised paavstiameti sümbolid, nagu piiskopisau ja pallium, kuna ta polnud pärast 28. veebruari 2013 enam paavstiametis. Samuti ei kuulutatud matusepäeva Vatikani Linnriigi ametlikuks leinapäevaks, ent austusest emeriitpaavsti vastu lasti lipud poolde masti. Samamoodi toimiti ka Itaalia Vabariigis.

Tähenduslik on Benedictuse kirstul kujutatud paavstivapp. Vapi sümbolid on ajast, kui Joseph Ratzinger oli Müncheni-Freisingi peapiiskopiks Baierimaal. Selle põhisümbol on kammkarp – palverändurite tunnus, kellena nägi end ka Benedictus kogu elu jooksul.  Kammkarbi kohal paremal pool on karu, vasakul Mooramaa mehe pea. Legendi järgi taltsutas Freisingi esimene piiskop püha Corbinian teel Rooma karu, kes seejärel hakkas kandma tema pagasit. Traditsioone järgides pandi kirstu kaasa emeriitpaavsti pallium, tema pontifikaadi ajal vermitud mündid ja medalid ning tema pontifikaadi tähtsündmusi kokkuvõttev ladinakeelne akt ehk Rogito.

Paavst Franciscus pidas jutluse. Kardinalide kolleegiumi dekaan, kardinal Giovanni Battista Re pühitses armulauda. Pärast missat andis paavst Franciscus oma eelkäija sargale viimase õnnistuse, mille järel kanti kirst väljakult Püha Peetruse basiilika krüpti, kus on paljude varasemate paavstide puhkease. Benedictus paigutati hauakambrisse, mis varasemalt oli olnud Johannes XXIII kui ka Johannes Paulus II puhkepaik. Eelmiste paavstide säilmed tõsteti krüptist ümber basiilikasse pärast nende kanoniseerimist.

Üle kogu Saksamaa ja Itaalia, samuti Poola piiksopkondades ja teistel maadel helistati kirikukelli umbes sel ajal, kui lahkunud paavst asetati Püha Peetruse basiilikasse puhkama.

Paavst Franciscuse hüvastijätusõnad oma eelkäijale: „Benedictus, Peigmehe ustav sõber, olgu sinu rõõm täielik, kui kuuled Tema häält, nüüd ja igavesti!“

Matusepäeva liikumisi näitab kaart:

Tähtsamad punktid kaardil:

  1. Mater Ecclesia klooster Vatikanis, kus emeriitpaavst Benedictus XVI elas ning kus oli tema surnukeha kuni 2. jaanuarini 2023.
  2. Avalikkuse ette toodud surnukeha Püha Peetruse basiilika peaaltari ees alates 2. jaanuarist.
  3. Paavst Franciscus juhitud matusetalitus Püha Peetruse platsil 5. jaanuaril.
  4. Benedictuse säilmete asukoht pärast matusetalitust Püha Peetruse katedraali krüptis alates 5. jaanuarist, mis oli eelnevalt olnud püha Johannes Paulus II puhkease.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga