Open Doors: Üle 360 miljoni kristlase kannatab tagakiusamise ja diskrimineerimise all

Open Doors: Üle 360 miljoni kristlase kannatab tagakiusamise ja diskrimineerimise all

Üle 360 miljoni kristlase kannatab tagakiusamise ja diskrimineerimise all. Need andmed pärinevad misjoniorganisatsioonilt Open Doors (https://www.opendoorsuk.org/; https://www.opendoorsusa.org/).

Open Doors avaldab igal aastal jälgimisnimekirja (World Watch List) kristlaste tagakiusamiste kohta maailmas riikide järgi. Nimekirja koostamisel kogutakse andmeid ja süstematiseeritakse eri metoodikate abil. Tulemusena koostatakse riikida nimekirjad kolmes kategoorias: a) äärmuslik tagakius, b) väga kõrge tagakius, c) kõrge tagakius. Näiteks 2022. aastal on järjestatud 50 riiki ja kus Afganistan möödus Põhja-Koreast, saades kõrgeima tagakiusamise tasemega riigiks.

Misjoniorganisatsioon Open Doors sai alguse 1950. aastatel, kui hollandlane Andrew van der Bijl (1928-2022) tegeles piiblite smugeldamisega Ida-Euroopa riikidesse. Ta kirjeldas kristlaste tagakiusamist sotsialistlikus Poolas. 1970. aastatel võeti fookusesse ka Lähis-Ida olukord. 21. sajandil on Open Doorsi haare avardunud veelgi. On saadud ka kriitikat selles, et kas mõne riigi elanikkonna sotsiaalset diskrimineerimist ja inimõiguse piiramist ilma otsese religioosse tagapõhjata saab seostada kristlaskonna tagakiusamisega nende usu pärast. Open Doorsi tegevuse motiiviks pole ainult teadvustamine, vaid teiste maade kristlaste motiveerimine eespalvete tegemiseks ning reaalse abi osutamiseks. Open Doorsi partnerid töötavad pagulastega paljudes riikides, pakkudes elutähtsat abi, peavarju ja elatist.

2021. aasta kokkuvõte oli järgmine:

  • 5898 kristlast tapeti. Üle maailma tapeti eelmisel aastal oma usu pärast 5898 kristlast. Neist 4650 olid Nigeerias – jällegi mõrvatakse Nigeerias rohkem usklikke Jeesuse järgimise eest kui ülejäänud maailmas kokku.
  • Rünnati 5100 kirikut. Möödunud aastal pommitati, rünnati, hävitati, rüüstati, põletati või suleti vägivaldselt enam kui 5000 kirikut ja kirikuhoonet.

Trendid:

Vähemalt 360 miljonit kristlast üle maailma kogevad tagakiusamist ja diskrimineerimist. See on 1/7 maailma kristlastest. Kristlaste tagakiusamine on saavutanud kõrgeima taseme alates Open Doors jälgimisnimekirja alustamist ligi 30 aastat tagasi.

Äärmuslus ja vägivald kasvavad jätkuvalt. Talibani poolt võimu ülevõtmine Afganistanis on olnud uudistes kogu maailmas. Nende võit on tugevdanud islamivõitlejaid naaberriigis Pakistanis ja võib julgustada džihaadirühmitusi teistes piirkondades. Talibani edu julgustab äärmuslasi kogu maailmas.

Vägivald Sahara-taguses Aafrikas. Lisaks Nigeri usklikele seisavad kristlased kogu Sahara-taguses Aafrikas silmitsi äärmusliku ja suureneva islamivõitlejate vägivallaga. See on eriti tõsine Nigeerias, kus tapetakse rohkem kristlasi oma usu pärast kui mujal maailmas kokku. Kristlasi ähvardab vägivald ka Mosambiigis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Kamerunis ja Burkina Fasos. Isegi riikides, mis jäävad väljapoole Open Doorsi maailma jälgimisnimekirja, nagu Lõuna-Sudaan, Tansaania ja Uganda, kogevad kristlased nende vastu suunatud vägivalda.

Ülemaailmne kirik on üha enam pagulaskirik. ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel on üle 84 miljoni inimese üle maailma sunniviisiliselt ümberasustatud ja elavad põgenikena teises riigis või on ümber asustatud omal maal. Paljud neist on tagakiusamise eest põgenevad kristlased, 2021. aastal lisandus neile veel tuhandeid. Isegi neis maades, kus avalikku konflikti ei ole, on kristlastest väljarändajaid – nagu Iraanis, sest neil on igapäevasest diskrimineerimisest lihtsalt küllalt saanud. Otsitakse turvalisust kusagil mujal. Kahjuks on elu ratastel või põgenikelaagrites veelgi hapram ja neid ohustab taas diskrimineerimine, väljapressimine, inimkaubandus ja seksuaalne vägivald. Ümberasustatud kirik on haavatav kirik.

Kontroll karmistub Hiinas ja mujalgi. Hiina kommunistlik partei nõuab konformsust – korrastatud, kontrollitud ühiskonda, kus sõna- ja veendumusvabadus on hoolikalt piiratud. 2021. aasta mais kohustasid Hiina uued reeglid usujuhte „armastama emamaad, toetama kommunistliku partei ja sotsialistliku süsteemi juhtkonda” ning keelasid igasugused teod, mis arvatakse ohustavat riiklikku julgeolekut või „õõnestavad rahvuslikku ühtsust”.

Praktikas saab neid reegleid kasutada usklike jälitamiseks ja tagakiusamiseks, kes tahavad jumalateenistust pidada. Ja Hiina võimud kasutavad kodanike jälgimiseks üha keerukamaid tehnikaid. Mõnes piirkonnas on valvekaamerad ka kõigis riiklikult heakskiidetud usutalituste kohtades ja mõned Piibli väljaanded on veebipoodides keelatud.

Teised riigid on Hiinas toimiva meetodi entusiastlikult omaks võtnud. Kuubal on sotsiaalse õigluse eest sõna võtnud kirikujuhte kinni peetud, piinatud ja trahvitud. Nicaraguas ja Venezuelas on võimud sulgenud kirikuid ja edendanud aktiivsete kristlaste vastu suunatud laimukampaaniaid. Ja see pole ainult kommunistliku maailma jäänuk: Sri Lankal, Myanmaris ja Malaisias on ranged piirangud. Sinna, kuhu Hiina ees läheb, järgnevad teised.

Head uudised

  • Türgi, Nepaal ja teised. Kuigi tagakiusamine üldiselt suureneb, on ka vastupidist arengut. 2021. aastal muutus tagakiusamine leebemaks Türgis ja Nepaalis. Vähem langes tagakiusamise skoor Somaalias, Liibüas, Pakistanis, Iraanis, Indias, Iraagis, Süürias, Vietnamis, Egiptuses, Mauritaanias, Türkmenistanis, Laoses, Tuneesias ja Tadžikistanis. Iga muudatus paremuse poole on vastus kristlaste palvetele.
  • Iraan astus sammu usuvabaduse kindlustamise poole. Hiljuti otsustas Iraani ülemkohus, et kodukirikusse kuulumine ei tee kristlastest „riigi vaenlasi“. Kohtuotsuses kuulutati, et üheksale kristlusesse pöördunule, kes kannavad viieaastast vanglakaristust, ei oleks tohtinud esitada süüdistust „riikliku julgeolekuvastases tegevuses“, mida sageli esitatakse kohtuasjades usklikele. Kuigi Iraani õigussüsteem ei võimalda kohtupretsedenti luua, võib kohtuotsus mõjutada pärsia keelt kõnelevate kristlaste vastu suunatud kohtuasju. Kindlasti on see julgustav samm.
  • Iraagi parlament tunnustab jõulupüha. aasta detsembris võttis Iraagi parlament vastu seaduseelnõu, millega muudeti jõulupüha selles moslemiriigis iga-aastaseks rahvuspühaks. Iraagi president, sunniidi moslem Barham Salih tänas jõululaupäeval parlamenti seaduseelnõu vastuvõtmise eest, kui ta esines Bagdadi Püha Joosepi katedraalis missal. „Valitsus peab tegema tõsiseid jõupingutusi, et võimaldada Iraagi kristlastel naasta ning elada turvalist ja inimväärset elu oma kodumaal,“ ütles president. „Nende usulisi ja kultuurilisi õigusi tuleb kaitsta. Nagu riigi ajalugu näitab, on nad Iraagi rahva suur ja oluline osa.“

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga