Vatikani rahaasjad muutuvad läbipaistvamaks. Kuidas teenib ja kulutab Püha Tool raha 2022. aastal?

Vatikani rahaasjad muutuvad läbipaistvamaks. Kuidas teenib ja kulutab Püha Tool raha 2022. aastal?

Kolm aastat pärast pandeemia algust koostatud  Püha Tooli 2022. aasta eelarve näeb ette nii sissetulekute kui ka kulude vähenemist, ja seda teist aastat järjest. Eelarve puudujääk on 32 miljonit eurot. See on küll väiksem kui 2021. aastal.

Hispaanlasest majandusasjade sekretariaadi prefekt Juan Antonio Guerrero, S.J. ütleb, et eelarve kõige olulisemaks jooneks on kulude ohjeldamine, arvestades seda, et sissetulekud on pandeemiaeelsest ajast madalamad.

Oma intervjuus Vatican Newsi agentuurile toob isa Guerrero esile 2022. aasta eelarves olulisema. Ta juhib tähelepanu sellele, et Püha Tooli eelarve on oluliselt suurem kui eelmistel aastatel. Tulud on 715 miljonit eurot (230 miljonit eurot eelmisel aastal), tegevuskulud 770 miljonit eurot (292 miljonit eurot eelmisel aastal) ja eelarve puudujääk on 32 miljonit eurot (48 miljonit eurot eelmisel aastal).

Eelarve suurenemise põhjuseks nii sissetulekute kui kulude osas on see, et eelarvesse kaasati 2022. aastal 30 uut üksust, mis kuuluvad Pühale Toolile või mille osas on Püha Tool majanduslikult vastutav. 2021. aasta eelarve sisaldas 60 üksust (nende hulgas Rooma kuuria allasutused ja nuntsiatuurid), aga selle aasta eelarvega on hõivatud 90 üksust. 30 uue üksuse hulgas on Jeesuslapse (Bambino Gesu) lastehaigla Roomas, pensionifond, tervisekindlustuse fond, neli Rooma peakirikut ning Loreto, Pompei ja Padua pühamud.

Isa Guerrero sõnul on eesmärk kaasata tulevases eelarves kõik üksused, mis on seotud Püha Tooliga. See omakorda võimaldab saada täielikumat pilti ning olla ka rohkem läbipaistvam, omades paremat kontrolli Püha Tooli rahaasjade üle.

Sissetuleku allikad

2022. aasta tulud summas 715 miljonit eurot tulevad neljast erinevast allikast.

Esiteks, teenuste müügitulu (sealhulgas haiglad), tulud Vatikani kinnisvaralt, finantstulu investeeringutelt ja tulu äritegevusest. See grupp moodustab 65 protsenti kõikidest tuludest. Prefekti sõnul kasutatakse ainult 20% Püha Tooli kinnisvarast majandustegevuseks, ülejäänu on vajalik kiriku põhitegevuseks (sealhulgas 60 kirikut Roomas, aga ka ülikoolid, haiglad ja teised institutsioonid).

Teiseks tuluallikaks on väljastpoolt tulevad annetused, sealhulgas piiskopkondadelt üle maailma. Kokku moodustab see 24% kõikidest tuludest.

Kolmas sissetuleku allikas on Vatikani linnriigi valitsus (sealhulgas Vatikani muuseumid) ja Vatikani Pank (Instituto per le Opere di Religione). Kokku tuleb sealt 5% tuludest.

Neljandaks sissetuleku allikaks, mis moodustab 6%, on erifondid ja nn Peetruse penn (Vatikanile eraldi kogutav annetus kogudustelt). Viimast kogutakse keskmiselt 23 miljonit eurot aastas ja suurimateks panustajateks on USA, Saksa ja Itaalia kogudused.

Usklike annetustest rääkides rõhutas isa Guerrero, et Vatikan on sellest väga sõltuv, samas on laekumine pandeemia aastatel kogu aeg vähenenud. See on ka loogiline, sest seoses pandeemiaga on kirikute külastatavus vähenenud, mistõttu on vähenenud annetuste hulk.

Isa Guerrero hinnangul (2021. a aruannet veel pole) vähenesid Peetruse pennist tulenevad laekumised eelmisel aastal 15%, lisaks 2020. aastal toimunud vähenemisele 18% ulatuses. Isa Guerrero rõhutas, et selline areng paneb neid mõtlema, kuidas suurendada usklikelt saadavat abi.

Eelarve suurimaks kuluks summas 488 miljonit eurot on administratsioonikulud ja sellega seonduv. See moodustab tegevuskuludest ligemale 63%. Sellest arvestatav osa summas 379 miljonit eurot läheb Jeesuslapse haiglale.

30% kõikidest eelarvelistest kuludest on seotud nn apostelliku tegevusega, mille alla kuulub 69 üksust. Peamisteks kululiikideks on siin raskustes olevate kirikute toetused (21%), meediategevus (16%), nuntsiatuuride tegevus (16%) ja muu.

Eelarve läbipaistvus ja arusaadavus

Isa Guerrero selgitab, et 2022. aasta eelarve eesmärkideks, nagu ka eelneval aastal, on kulude kokkuhoid, aga nii, et paavsti heategevuskulud ei väheneks, vaid võimalusel suureneks seoses kodutute vaktsineerimisega, suureneva abiga hädasolevatele kirikutele jne. Samas tuleb olla valmis tulude vähenemiseks.  Vatikani administratsioon on teadlik majanduslikust olukorrast ja on valmis oma kulusid piirama. Samas tuleb paluda neil oma kulusid mõnikord veelgi rohkem vähendada, selgitab isa Guerrero, aga kõikidel asjadel on piir ja ka töö peab saama tehtud.

Siiski, Vatikan ei ole eelarve mõttes jätkusuutlik, kui suurendab ainult sisemist efektiivsust. Tuleb leida võimalusi, kuidas kaasata rohkem annetusi. Loomulikult on selles väga tähtis osa eelarve läbipaistvusel ja arusaadavusel ning selles osas on toimunud oluline edasiminek. Isa Guerrero lisas, et uus jõustunud seadus reguleerib nüüd täpsemalt ka Vatikani hankeid ja finantsoperatsioone.  Eelarve eesmärgiks on jätkusuutlikkus, mitte ülejääk.

Isa Guerrero on majandusasjade sekretariaadi prefektina ametis alates 1. jaanuarist 2020 ja selle kahe aasta jooksul on ta viinud ellu olulisi muudatusi Vatikani rahandustegevuses ja parandanud selle läbipaistvust Püha Tooli kõikidel tasanditel. See töö ei ole veel lõppenud, kuid esimesed viljad on käesoleva aasta eelarves märgata.  Ta lisab: „Eelnevatel aastatel oleme teinud olulisi muudatusi majandustegevuse korralduses: professionaalsus, meeskonnatöö, rohkem läbipaistvust ja vähem salatsemist, protseduuride ülevaatamine, oma nõrkuste tunnistamine ja soov neid parandada. Olulised muudatused on seotud ka uute seaduste vastuvõtmisega. Küll aeglaselt, aga meie töökultuur muutub. Me liigume õiges suunas.“

Ta rõhutas, et majandusasjade sekretariaadi ülesanded sisaldavad ka „läbipaistvat aruandetegevust“. Isa Guerrero täpsustas, et Vatikan on lõpuks müünud skandaalse Londoni kinnistu Sloane’i avenüül. Püha Tool saab sinna investeeritud rahast tagasi küll enamuse, aga mitte kõik.

Püha Tooli 2021. aasta konsolideeritud aruanne avaldatakse käesoleva aasta keskpaiku.

Selgituseks: artiklis käsitletakse Vatikani ehk siis Püha Tooli eelarvet, mitte kogu Rooma-Katoliku Kiriku eelarvet, mida ei koostata. Kõigil piiskopkondadel, ordudel, katoliiklikel organisatsioonidel on oma varad ja sellest tulenevalt on nende majandustegevus iseseisev.

Ülevaate koostas Arvo Heinmaa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.