Kirikute Maailmanõukogu (KMN, ingl World Council of Churches) XI assamblee toimus 31.08-8.09.2022 Karlsruhes, Saksamaal. Kirikute Maailmanõukogu asutati 1948. aastal Amsterdamins ja on end nimetanud „kirikute osaduseks, kes tunnistavad Issandat Jeesust Kristust vastavalt pühakirjale Jumalaks ja Päästjaks ning üheskoos töötavad selle elluviimise suunas, milleks nad on kutsutud, Jumala – Isa ja Poja ja Püha Vaimu auks“. Tänaseks on maailmanõukogus üle 350 liikmeskiriku, KMN peakorter asub Genfis, Šveitsis. KMN juures tegutseb mitmeid komisjone, kes töötavad projektidega ja korraldavad isekeskis maailmakonverentse.
Kirikud – vaatamata nende paljususele ning ikka veel lahendamata lõhenemistele ida ja lääne vahel ning läänes keskaja lõpul – käivad maailmas ühte sammu, sest kontekst on kõigil ühine, samal ajal üksteiselt mõõtu võttes. Suurtel kokkusaamistel, milleks on ka KMN assambleed, käsitletaksegi kiriku ja maailma globaalseid küsimusi. KMN assamblee fookuses oligi taaskord maailm, milles pikaajalised konfliktid ei vaibu. Kuid kõige selle juures ei läinud avaldused väga poliitiliselt poolte valimiseks, vaid rõhutati dialoogi, vastutust ja keskenduti kannatavale inimesele kui Kristuse võrdkujule. Teatavasti on KMN uus põhikiri kindlustanud veelgi enam konsensusprintsiipi. See võtab maha poliitiliselt motiveeritud eriseisukohtade esitamise võimaluse ja paneb assamblee delegaate rohkem üksteist kuulama ja otsima ühiselt aktsepteeritud lahendusi. Neist arengutest on kirjutanud Tauno Teder, vt http://www.eestikirik.ee/kirikute-maailmanoukogu-kohtus-karlsruhes/
Suurimatel kirikutel on selles jagada oma kogemusi. Nii näiteks on roomakatoliiklastel juba aastakülmneid, alates Vatikani II kirikukogust, olnud laialt kasutusel idee palverändavast kirikust: toetudes püha Augustinusele, kes rääkis Kristuse rändavast kirikust maailmas – võitlevast, kuid kindla võidu poole pürgivast kirikust. Vt Kolleegiumi artiklit https://kolleegium.ee/kirik/meil-pole-siin-jaadavat-linna-palverandav-jumalarahvas-katoliiklikus-vaates-i-osa/. KMN assamblee sisustas palverändava kiriku kuvandit teemadega ühtsusest, rahust ja õiglusest.
Kõige tulisem teema oli arusaadavalt Ukraina sõda ja selle esmased tagajärjed sõjapõgenike näol. Võeti vastu avaldus, milles mõisteti üheselt hukka Venemaa sissetung Ukrainasse kui „ebaseaduslik ja õigustamatu.“ Seda suhteliselt emotsioonitut ja pigem neutraalset avaldust täiendas Saksamaa president Frank-Walter Steinmeieri poliitiliselt sütitav kõne, milles ta ütles, et Vene Õigeusu Kiriku juhid viivad oma liikmed ja kogu oma kiriku ohtlikule ja lausa Jumalat teotavale teele, minnes vastuollu kõigega, mida nad usuvad. Vaatamata teatavale vastuseisule, olid Vene Õigeusu Kiriku delegaadid assambleel kohal, sest leiti, et KMN on koht avatud dialoogiks ja mitte otseseks hukkamõistmiseks. Assambleel viibisid ka 15.12.1918. aastal asutatud autokefaalse Ukraina Õigeusu Kiriku delegaadid.
Lisaks sõjale Ukrainas leidis suhteliselt karmisõnaliselt kajastamist ka olukord Mägi-Karabahhis, kus on augusti alguses hakanud taas käärima aserite ja armeenlaste vahel. KMN dokument keskendub etniliste armeenlaste olukorrale ja nende kultuuripärandi kaitsele antud piirkonnas. Ühisavaldustes tuletati ka meelde jätkuvaid konfliktikoldeid Pühal Maal ja Lähis-Ida regioonis tervikuna (Süüria, Iraak). Tunnustati ka põlisrahvaste kirikliku enesemääramise õigust ilma, et neid peaks süüdistama sünkretismis.
Üldjoontes keskenduti sõnumile rahu toomisest, tagamisest ja dialoogist selleni jõudmiseks. Mõisteti ka hukka maailma erinevates paikades toimuv rassism, ksenofoobia, ebavõrdne kohtlemine, relvastumine ja kõik muu, mis kahjustab inimväärikust. Õigustatult toodi välja mõte, et kõik need pahed on hakanud intensiivsemalt pead tõstma seoses Covid19 pandeemiaga. Maailm on muutunud, ja seda mitte paremuse poole. Veel üheks oluliseks teemaderingiks oli jätkuvalt ka kliimamuutused. Võeti vastu ühisavaldus, kus tõdeti, et aeg hakkab otsa saama ja sekkuda tuleks kohe. Seda avalust täiendas metropoliit Bartolomeuse kõne, milles ta rõhutas meeleparanduse ja ülestõusmise kosmilist aspekti. Ta soovis kõigile alandlikkuse vaimu, et võtta vastutus kogu planeedi eest ja üheskoos muuta oma prioriteete ja elustiili.
Rooma-Katoliku Kirik ei ole KMN täieõiguslik liige, kuid KMN XI assambleest võttis osa ligikaud 190 katoliiklast. Püha Tooli ametlik delegatsioon koosnes 20 liikmest. Delegatsiooni juhiks oli kardinal Kurt Koch, kes edastas ka paavst Franciscuse läkituse. Paavst rõhutas ühtsuse otsimisest vajadust kirikute vahel ning toonitas, et oikumeenia ja misjon kuuluvad kokku. Lisaks osalesid assambeel liikmed kahest katoliku sünnipäraga oikumeenilisest liikumisest: Focolare liikumisest (asutatud 1943. aastal Trentos) ja Chemin Neufi kogukonnast, mis sai Lyonis 1973. aastal alguse karismaatilisest palverühmast. Katoliku kiriku ametlikud delegatsioonid on vaatlejana katkematult osalenud alates III assambleest, mis toimus New Delhis 1961. aastal. Ka kolm paavsti on külastanud KMN peakorterit Genfis: paavst Paulus VI 1969. aastal, paavst Johannes Paulus II 1984. aastal ja paavst Franciscus 2018. aastal.
Rooma-Katoliku Kiriku täieõiguslikuks liikmeks saamise osas pole aeg andnud arutust. Kehtima on jäänud paavst Paulus VI tõdemus, et liitumine eeldab tõsiste teoloogiliste ja kiriklike vaidluskohtade ületamist ning see tee ei saa olema ei lühike ega kerge. Hoolimata määratlusest, et püha Peetruse teenimisamet on ühtsuse alatine märk (vt Lumen Gentium, 22), tunnustab Rooma-Katoliku Kirik igati KMN tööd ja osaleb selles aktiivselt. 1968. aastal sai Rooma-Katoliku Kirik KMN Faith and Order Commission (Usu ja kirikukorra komisjon) täieõiguslikuks liikmeks. Komisjoni üldiseks tegevussuunaks on teoloogiliste ja kirikukorraga seotud küsimustes ühtsete arusaamade leidmine. Samuti osalevad mõningad liikmed maailmamisjoni ja evangelismi komisjonis ning katoliiklaste häält kuuldub veel teisteski valdkondades. Koostöös Vatikani komisjoniga kavandatakse ja korraldatakse iga-aastast kristlaste ühtsuse palvenädalat.
- aastal valiti KMN keskkomitee liikmeks EELK vaimulik Tauno Teder, esindama Eestit.
KMN XI assamblee kõnesid ja avaldusi vt https://www.oikoumene.org/about-the-wcc/organizational-structure/assembly#speeches-statements
Paavst Franciscuse läkitust vt http://www.christianunity.va/content/unitacristiani/en/papa-francesco/2022/messages/message-to-11th-assembly-of-world-council-of-churches.html
Kardinal Kurt Kochi kõnet vt http://www.christianunity.va/content/unitacristiani/en/cardinal-koch/2022/saluts–messages–autres/greeting-to-11th-assembly-of-world-council-of-churches.html
Ülevaate koostas Anželika Kütt