22.01.2022 Veebiajakiri Kirik & Teoloogia vahendab kristlaste ühtsuse palvenädala mõtisklusi nädala 5.-8 päeval. Vaata: kjt.ee/2022/01/kristlaste-uhtsuse-palvenadala-paevamotisklused/ Mõtisklused ja palved igaks päevaks on lugeda ka Kolleegiumi “Sõnas” siin: https://kolleegium.ee/kova-sona/
21.01.2022 Kristlaste ühtsuse palvenädala vesper Tallinna Peeter-Pauli kirikus. Alates 1966. aastast korraldavad palvetamist Kirikute Maailmanõukogu ja Rooma-Katoliku Kirik üheskoos. Juba viiendat aastat järjest kogunetakse palvenädala palvuseks Peeter-Pauli kirikus, et sel viisil ühineda ülemaailmse palvedekaadiga 18.-25. jaanuarini. Seekordset palvust juhatas kogudusepreester Tomasz Materna, tervitussõnumi tõi Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus. Muusikaga teenisid kaasa Ester-Silva, Silja, Hanno ja Taniel Pirita kloostrikoorist.
2022. aasta palvenädala teemad valmistasid ette Lähis-Ida kirikud üheskoos. Nad meenutavad tähte, keda kolm kuningat järgisid, et leida tee Õnnistegija sõime juurde. Hommikumaa targad jutustasid tookord: „Me oleme näinud tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud teda kummardama“ (Mt 2:2). Tänapäeva maailm, mis on räsitud COVID-pandeemiast ja kus inimeste elu on sageli ohus muutuva poliitika, majanduse ja sotsiaalsete struktuuride tõttu, vajab taevalikku valgust. Jumal valgustagu inimeste mõistust ja südant. Õige valgus tuleb Pühalt Vaimult ja saab maailmale Kristuse kiriku kaudu nähtavaks. Petlemma täht on tõendiks, et Jumal jälgib inimkonna käekäiku ja kannab hoolt, et inimesed leiaksid tee tõe juurde.
Hommikumaa targad on kujund sellest, et Jumalaga kohtudes oleme mitte ainult saajad, vaid ka andjad. Targad tulid kummardama Jumalat sõimes koos kaasa võetud väärtuslike kingitustega. Nõnda on ka kirikute ja kristlastega erinevates traditsioonides: kui tullakse kokku ühisele jumalateenistusele, siis on igaühel midagi kaasas. See loob mitmekesisuse, mis on pühendatud Jumalale. Kristlasedki jagavad üksteisele neid vaimulikke kingitusi, mida Püha Vaim on loonud. Selliselt üksteist rikastades saavad kirikud teha koostööd maailmas, et leevendada inimeste kannatusi, kanda üksteise koormaid ja toetada kõiki, kes tahavad ehitada õiglast, ausat ja õnnelikku ühiskonda.
Nõnda me palvetame kristlaste ühtsuse pärast, sest maailm näeb Kristuse valgust siis, kui kristlased tunnistavad sellest üheskoos. Kuidas tunnistada Kristuse evangeeliumi üheskoos, olla teed juhatav täht maailmas? Ka kirikute ja kristlaste omavahelise ühtsuse poole liikumine vajab teejuhti. Selleks on tõeline täht, Kristus ise. Selleks on eestpalve. Vatikani II kirikukogu oikumeeniadokumendis Unitatis redintegratio (1965, p 24) on öeldud: Kristuse kiriku ühtsus ei ole inimlike jõupingutuste ja võimete meelevallas, vaid see sünnib siis, kui asetatakse kogu lootus Jumala Isa armastusele, Püha Vaimu väele ja Kristuse eestpalvele oma kiriku eest. Ühtsus sünnib Püha Vaimu läbi, kes on meile antud ja „valatud meie südamesse“ (Rm 5:5). Nõnda me palvetame usus, lootuses ja armastuses, tunnistades oma eksimusi, paludes andestust Jumalalt ja üksteiselt ning näidates tegudega, et me tahame olukordi muuta.
Teavet on vahendatud: https://e-kirik.eelk.ee/2022/kristlaste-uhtsuse-palvenadal-2022/; https://kjt.ee/2022/01/kristlaste-uhtsuse-palvenadal-2022-toimub-18-25-jaanuaril/; https://www.katoliku.ee/index.php/et/uudised/eesti/699-kristlaste-uehtsuse-palvenaedal-2022
16.01.2022 Sotsiaaldemokraatide usuühingu Usutiib 17 liiget külastas Pirita kloostrit. Osaleti pühapäevasel missal, mida pühitses isa Artur, saadi osa koguduse kohvilauast ja tutvuti isa Vello Salo toa ning kloostri suurepäraste majutusvõimalustega. Kloostrielanik Lagle Parek rääkis Pirita kloostri ja Birgitiinide ordu ajaloost ning ema Vimala kloostri igapäevaelust ja nunnade ühiskondlikust tegevusest ning kutsumusest. Kohtumine oli nõnda soe ja huvitav, et kohalolijad ei raatsinud ka mitme tunni möödumisel koduteele asuda. Usutiib (https://www.sotsid.ee/erakond/sosarorganisatsioonid/usutiib/) on Sotsiaaldemokraatliku erakonna sõsarorganisatsioon, mis asutati 2020. aasta veebruaris ning ühendab usklikke erinevatest konfessioonidest ja/või usuteemadest huvitatud erakonnaliikmeid.
31.12.2021 Vello Salo. Pühitse meid tõega. Valik mõtisklus, jutlusi ja loenguid. Kirjastus SE&JS. Koostanud Ivar Tröner, toimetaja Anu Saluäär, nõuandja Ingmar Kurg. 520-leheküljeline suurteos hõlmab valiku vaimuliku ja literaadi Vello Salo (1925–2019) rikkalikust tekstivaramust. Siit leiab tema kirjutatud esseid, mis kunagi ilmusid kirjastuse „Maarjamaa” väljaandel, ta hingestatud jutlusi ja haruldasi loenguid. Raamatus on avaldatud hulgaliselt tekste, mis seni säilinud vaid käsikirjades. Muu hulgas on teoses avaldatud Vello Salo loengud armastusest vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis 2011. ja 2012. aastal. Oma viimases loengus 7. mail ütles dr. Salo: „Kuna mina olen optimistiks sündinud, siis mul ei ole valikut: olen optimist ja arvan, et me saame hakkama – et eesti rahvas elab edasi. Ma loodan, et eesti rahvas jääb elama ja võib ka iseseisvalt edasi elada, nagu tänapäevani – ja et me oleme muutusteks suutelised. Inimesed, kel meie rahva saatus südamel on, peaksid tegema kõik neist oleneva, et toimuks ümbersünd, sest eestlane peab eestlast armastama.ˮ
Viivi Luik: „Padre Vello näilise lihtsuse maski taga oli varjul hoopis midagi muud. Terviku nägemise võime, oskus orienteeruda nii maistes kui taevastes asjades. Kultuuris.”
28.12.2021. 28. detsembrist kuni 22. jaanuarini 2022 on avatud rahvaloenduse e-küsimustik, millele on oodatud vastama kõik Eesti inimesed. Sarnaselt viimaste rahva ja eluruumide loendustega küsitakse ka sel korral inimestelt, kas nad peavad omaks mõnda religiooni (usku). Küsitlusel saab osaleda aadressil rahvaloendus.ee. Vastajatel on võimalus valida loetelus esitatud uskkondade vahel või lisada endale sobiv. Küsimustele vastamine võtab aega kõige enam viis minutit.
Eestis ei tehta palju küsitlusi ega uuringuid, mis puudutaks elanike religioosset enesemääratlust. Inimeste usuline enesemääratlus ei kajastu ka üheski riiklikus andmebaasis. Seetõttu on oluline, et rahvaloendus annaks tõese statistilise pildi selle kohta, kuidas inimesed ise tunnetavad endi seotust usuga.
Siseministeeriumi usuasjade osakonna nõuniku Ringo Ringvee sõnul annavad rahvaloenduse andmed võrdlusmomendi ja võimaluse inimeste usulise identiteedi pikaajaliste trendide jälgimiseks ja tuvastamiseks. Näiteks saab tulemuste põhjal võrrelda, kas noorema põlvkonna suhtumine usku erineb varasemate põlvkondade omast ning missugune on erinevate religioonide levik Eestis.
Religiooniga seotud rahvaloenduse andmed leiavad kasutust erinevates eluvaldkondades. Ühelt poolt on see oluline info teadlastele ühiskonda puudutavate prognooside, järelduste ja üldistuste tegemisel. Teiselt poolt on rahvaloenduse andmed oluline sisend ka erinevate poliitikate planeerimisel ja neile sisendi andmisel. See puudutab nii kodanikuühiskonda ja rahvastikku, kultuuri, aga samuti riiklikku välissuhtlust ning turvalisuspoliitikaid.
23.12.2021. Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus. Armsad kaasmaalased! Jälle on kätte jõudnud jõulupühad. Peame neid pühi ajal, kui meie maad ja kogu maailma vaevab endiselt visa koroonapandeemia. Lisaks tõusevad hinnad ja paljudel inimestel pole kindlust oma tuleviku suhtes. Nii kohalikus kui ka maailmapoliitikas on mitmeid hirmutavaid märke. Maailm ja meiegi rahvas näib lõhestunum kui kunagi varem.
Praegu on ka aeg, mil väline pimedus otsekui kinnitab paljude inimeste sisemist süngust. On aga hea meeles pidada, et jõulupühadeks on pööripäev möödas ja valgus on hakanud juba kasvama, ehkki meile esialgu märkamatult.
Ka sündmus, mille pärast jõulusid peame, on valguse ilmumine pimeduse keskele. Ühes väikeses lapsukeses, vaeses loomalaudas, poleks midagi iseäralikku, kui ta ei oleks „maailma valgus“ (Johannese 8:12) ja „valgus valgusest“ (Nikaia usutunnistus). Juba tema ilmaletulek on täis rõõmsaid endeid, ja nii nagu nähtav valgus, hakkab ta kasvama. Tuleb aeg, mil tema imeteod ja õpetus säravad kõigile. Hoolimata kohutavast varjutusest suurel reedel, tõuseb ta uuesti hauast. Ent erinevalt päikesest, mis suvisest pööripäevast alates jälle madalamalt käima hakkab, jääb tema meie vaimutaevas igaveseks paistma.
Jeesus Kristus on vastus meie põlistele otsingutele. Tema on see, kelle „rahu Jumal ja halastuse Isa“ saatis maailma sisemist pimedust hajutama. Temas ei näe me üksnes Looja hiilgust, vaid tänu tema valgusele näeme selgelt nii olemise mõtet kui ka teed, mida meil tuleb käia. Aovalgus on juba mägedel ja me võime tõsta silmad siinsest hämarusest ning saada lootust uue päeva täiest särast. Kõigi südamesse, kes Petlemmas sündinud Lapsukese vastu võtavad, on antud lootus ja lohutus, et läbi selle ilma vaevade ja murede on tunginud tõeline valgus, mis annab meie elule mõtte ja sihi. Saatku see valgus ja lootus meid jõulupühadel ja kogu meie eluajal! Eesti Kirikute Nõukogu. Jõulupühad AD 2021
22.12.2021. Jõulupühade ajal läheb ka tänavu kirikusse kümnendik eestimaalastest ehk umbes 130 000 inimest, selgub Kantar Emori tänavusest jõulu-uuringust . Kirikuskäijate osakaal on uuringu andmetel kõige suurem maa-asulate elanike ning eakate hulgas. 7 protsenti eestimaalastest ei tähista aga jõule üldse.Uuringus toodud jõulukirikusse minejate arv on umbes sama suur, kui on laulupeo kontserte või laulupeorongkäigu teleülekandeid jälgivaid inimesi (vastavalt 157 000 ja 128 000), samuti on see arv samas suurusjärgus uudistesaate Aktuaalne Kaamera vaatajate (172 000) ja seriaali Õnne 13 jälgijatega (161 000). Kirikutesse läheb rohkem rahvast kui kogunes 1988. aastal 11. septembril 1988 üritusele “Eestimaa laul” (ligi 100 000 inimest). Jõulujumalateenistustest on iga-aastaselt lisaks võimalik osa saada ka televisiooni ja raadio vahendusel.
9.12.2021 Kirikutele teevad tuska jumalateenistusi häirivad politseireidid. Nii metropoliit Stefanus kui ka luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma kritiseerisid politsei taktikat kirikutes koroonapiirangute kontrollimisel. Teema tõstatas Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus, kes siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunikule Ringo Ringveele saadetud kirjas tõdes, et peab küll oluliseks koroonaviiruse leviku tõkestamise eeskirjade täitmist ja mõistab ka nende kontrollimise vajadust, ent ei saa heaks kiita, mil viisil seda tehakse. Ajalehes Postimees kritiseeris metropoliit Stefanus, et mundrikandjad astuvad kirikusse keset jumalateenistusi ja tahes-tahtmata häirivad palvuse käiku. Stefanuse ettepaneku järgi võiks kontrollkäike teha siis, kui kirikurahvas siseneb või väljub kirikust. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles, et kuigi erinevate konfessioonide jumalateenistused on ülesehituselt erinevad, toetab ta igati metropoliit Stefanuse mõtteid. Luterlikus kirikus tema sõnul seni otseselt etteheiteid tulnud ei ole, kuid on küsitud, kas reide tegevaid politseinikke on instrueeritud, millal sobiks teenistusele kontrollima tulla nõnda, et see ei häiriks ei jumalateenistust ega seal osalevaid kirikulisi. (e-kirik)
PPA kriisireguleerimisgrupi juhtivkorrakaitseametnik Annika Orav kinnitas, et politsei proovib piirangute järgimist kirikutes hinnata kindlasti enne teenistuse algust. Ta pidas oluliseks ka osapoolte koostööd, et oleks võimalik vajalikud toimingud kiiresti läbi viia.
8.12.2021 Neitsi Maarja pärispatuta saamise suurpühal pühitses piiskop Philippe Jourdan diakon Eliasz Wojciechowski preestriks. Pühitsemine ja neokatehhumeenide lauludega missa peeti Tallinna Metodisti kirikus. Kohale oli tulnud preestreid ja usklikke lähemalt ja kaugemalt, samuti Poola suursaadik Eestis ja Eliasze perekond Poolast. Misjoniseminar Redemptoris Mater, mis asub Kadriorus, oli iseäranis rõõmus, sest Eliasz on esimene preestripühitsemiseni jõudnud seminarist. Eliasz on 29-aastane, pärit Szczecinist, Poolast. Eliasze diakonikspühitsemine toimus sama aasta kevadel, 29. mail Pirita vanas kloostris.
Pühitsemise jutluses rõhutas piiskop Philippe, et preestrikutsumus algab samade sõnadega, nagu Maarja vastas Jumalale: Jah! Sündigu mulle sinu sõna järgi! See Jah! peab olema igapäevane lakkamatu teenimisvalmidus – Jumala ja inimeste teenimine. Piiskop pani vastsele preestrile südamele, et mida iganes Jumal temalt ootab, tuleb preestrina alati jaatavalt vastata, olla valmis andma ennast ööpäevaringselt teistele. Pühitsustalituse missa on järelvaadatav siin: https://www.youtube.com/watch?v=HeQ9BGhySyA
6.12.2021 Nigulapäeval avati Tallinna Raekoja ees jõulusõimede näitus. Avamistseremoonia viisid Raekoja võlvide juures linna jõulusõime juures läbi Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan ja peapiiskop Urmas Viilma, sõnavõtuga esines linnapea Mihhail Kõlvart.
Tseremoonia järel liikus protsessioon Vanaturu kaela kaudu Vene tänavale ja kirikuõpetajad õnnistasid vaateakendel olevaid sõimi. Vanalinna hariduskolleegiumi, Miikaeli Ühenduse ja Maarjamaa haridusseltsi ainulaadsel tänavanäitusel on väljas lisaks koolides valmistatud sõimedele ka uhke lossikujuline Krakowi jõulusõim. Näitus toimub tänavu seitsmendat korda ning see jääb avatuks 2022. aasta jaanuari keskpaigani.
27.11.2021 toimus Theatrumi saalis Tallinnas ajalookonverents „Omal maal, omal moel: uusi arusaamu keskaja algusest Eestis“, mille korraldasid SA Kolleegium ja kirjastus Gallus. Konverentsil astusid üles Tartu ja Tallinna ülikoolide tunnustatud ajaloolased ja arheoloogid, kelle aastatepikkuse töö tulemusel avaneb meie maa ja rahva lugu sootuks uuel moel kui seni kinnistunud ettekujutustes. Konverentsi toetasid SA Osiliana, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Theatrum.
Konverentsi ettekanded on kuulata ja vaadata siin: Anti Selart „Eesti ja Vene 12. sajandil“. Heiki Valk „Eestlaste linnused – muinasajast keskaega“ Mihkel Mäesalu „Ristiusu vastuvõtmise kokkulepped 13. sajandil“. Kersti Markus „Miks ehitati Eesti esimene katedraal Lihulasse?“. Kristjan Oad „Kas pärisorjuse aegsed Eestimaa mõisnikud pidasid end… eestlasteks? 13. sajandi sündmuste pildist uusaegsetes kroonikates“. Priit Raudkivi „Kui vaarao oli uputatud… Mõni mõte liivimaalaste identiteedist“. Kristjan Kaljusaar „Värske pilguga 13. sajandi läänidest ja vasallidest“. Marika Mägi „Mis jäi Läti Henrikul mainimata? Postkoloniaalne lähenemisviis Eesti 13. sajandi uurimisele“. Paneeldiskussioon
27.10.2021 Katoliiklasest ajakirjanik Lennart Käämer kirjutas Eesti Päevalehele arvamusloo kristlaste osast vaktsineerimisel. „Ühiskonnas võiks julgemalt kõlada ka kirikute hääl. Seistakse ju kindlalt abortide ja eutanaasia vastu, kuid nüüd õõnestavad osa nende liikmeid elude päästmiseks välja töötatud vaktsiinide usaldusväärsust, nagu oleks viimased mingi varjatud surmarelv… Praegu on kristlaskonnast maalitud päris tontlik pilt, nagu oleks vaktsiinivastasus enamikule usutunnistusse sisse kirjutatud… Minu teadvuses ei ole teadus ja usk vastandid, vaid teineteist toetavad dialoogipartnerid… Kui seistakse kindlalt abortide ja eutanaasia vastu, siis miks nüüd õõnestavad osa nende liikmeid elude päästmiseks välja töötatud vaktsiinide usaldusväärsust, nagu oleks viimased mingi varjatud surmarelv.
Vaktsiinide kaitseks on rääkinud ka katoliku kiriku pea paavst Franciscus (https://www.vaticannews.va/en/pope/news/2021-08/pope-francis-appeal-covid-19-vaccines-act-of-love.html), kelle sõnavõttu on selgitanud kiriku esindaja Eestis piiskop Philippe Jourdan (https://arvamus.postimees.ee/7325799/philippe-jourdan-vaktsineerimine-on-armastuse-tegu), EELK peapiiskop Urmas Viilma kirjutas äsja avalikult enda otsusest end vaktsineerida (https://www.err.ee/1608381074/urmas-viilma-mina-lasen-ennast-vaktsineerida). Kuna nii ühiskonnas kui kirikus on pinged laes ja suhted plahvatusohtlikud, on kirikujuhid võtnud diplomaatilisema hoiaku ja hoidunud väga jõulistest positsioonivõttudest. Seda ei saa neile pahaks panna. Küll võiks kirikute hääl kõlada selles suunas, et püüda avada inimeste kõrvu kuulama teist osapoolt.
11.10.2021 Piiskopi läkitus Eestimaa katoliiklastele 16. korralise piiskopisinodi I etapi alguse puhul, vt https://katoliku.ee/index.php/et/uudised/eesti/657-piiskopi-laekitus-eestimaa-katoliiklastele, millega palutakse kõiki katoliiklasi osaleda arutelus kiriku „osaduse, osalemise ja missiooni“ (communion, participation, mission) üle. Piiskop annab edasi soovi, et kogudustes, palvegruppides, piibliringides ja mujal tekiks elav arutelu ja mõttevahetus.
Kõigile preestritele on tehtud ülesandeks lugeda sinodi ettevalmistavat dokumenti koos käsiraamatuga. Ettevalmistav dokument selgitab kiriku sinodaalsuse põhimõtteid ning eelseisvat tööprotsessi, vt https://www.synod.va/en/documents/english-version-of-the-preparatory-document.html Käsiraamat Vademecum for the Synod on Synodality on koostatud diötseesidele juhiseks, kuidas korraldada tööd ja valmistada ette dialoogirühmi, vt https://www.synod.va/en/news/vademecum-for-the-synod-on-synodality.html
17. oktoobril k.a tähistatakse maailma kõigis kogudustes piiskopisinodi töö algust piduliku missaga. Sinodi töö tulemused võetakse kokku üldkogul oktoobris 2023; selleks ajaks peaksid saama kõik katoliiklased öelda oma sõna, sealhulgas mitte ainult kirikuskäijad, vaid ka kirikust eemaldunud katoliiklased ning lõpuks „kõik ristitud“, sest nemad on sensus fidelium, nagu on selgitatud Vademecumis. Selles teostub kiriku sinodaalsuse üks tunnuseid: kohtutakse üksteisega, palvetatakse ühiselt ja kuulatakse üksteist ning analüüsitakse ja tehakse järeldusi, et olla üheskoos paremad Kristuse järelkäijad seal, kuhu Püha Vaim kirikut juhib. Paavst Franciscus peab vajalikuks kiriku uuenemist seestpoolt, selleks et kirik ning kiriku iga liige oleks tegelikult ja toimivalt kohal inimühiskonnas ja maailmas, kuhu Kristus on kiriku läkitanud.
Paavst ütleb, et kirik peab õppima elama dialoogis; see on kiriku ühtsuseks vajalik. Seetõttu ei ole katoliiklaste kaasakutsumine ainult arvamuste avaldamise pärast või nõu andmiseks paavstile, vaid selleks, et kogu kirik osaleks protsessis, mille käigus muutuvad kõik. Tõsi, et praegune kirikuõigus lubab küll ilmikutel avaldada arvamusi, kuid ei võimalda ilmikutel kiriku elu üle otsustamisel kaasa rääkida. Sellegipoolest tuletas paavst meelde, et igaüks, kes arvab, et kõik peab jääma nii nagu alati, nagu „on alati tehtud“, see ei võta tõsiselt aega, „milles me elame“.
Piiskopisinodi elluviijad ei eelda, et kiriku sinodaalne tee on lihtne ja kulgeb ilma vastutuuleta. Katoliiklastest traditsionalistid on mures ja valvel, et uued sinodidokumendid ei õõnestaks kiriku väljakujunenud õpetust, kirikukorda ja igikestvat pärimust. Seda muret leevendas paavst Franciscus laupäevasel aulakohtumisel, meenutades kirikukoguteoloog Yves Congari (1904-1995) ütlemist, et me ei tee uut kirikut, vaid uuendatud kiriku: «Il ne faut pas construire une autre Église, il faut construire une Église différente».
Vt ka https://www.err.ee/1608367347/paavst-franciscus-algatas-arutelu-katoliku-kiriku-tuleviku-ule
10.10.2021 Täitus 100 aastat päevast, mil Püha Tool tunnistas Eesti Vabariiki de jure. Püha Tool tunnustas Eesti Vabariiki de jure 10. oktoobril 1921. aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele. Sellest ajast alates on Püha Tool katkematult tunnustanud Eesti suveräänsust, mida kinnitati Eesti taastunnustamisega 28. augustil 1991. aastal ja diplomaatiliste suhete taastamisega 3. oktoobril 1991. aastal. Välisministeeriumi kodulehel on koostatud Eesti ja Püha Tooli suhete ajajoon koos ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide kronoloogilise galeriiga, mis annab ülevaate kahepoolsete suhete olulistest hetkedest saja aasta vältel. Vaata https://vm.ee/et/eesti-ja-puha-tooli-diplomaatilised-suhted-100
10.10.2021 Katoliiklasest muusikateadlane Toomas Siitan pälvis peapiiskopilt EELK teeneteristi III järgu autasu. Toomas Siitan on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, on tegutsenud paljude kollektiivide dirigendina, Eesti hümnoloogia ühe entusiastina oli aastatel 2001-2013 Eesti Hümnoloogia Seltsi juhatuse esimees. Ta on kaitsnud 2003. aastal doktoritöö koguduselaulu ümberkujundamisest XIX sajandi II veerandil Balti kubermangudes; teda on tunnustatud erinevate auhindadega, sh EV Valgetähe IV klassi ordeniga. Asjakohast artiklit vt http://www.eestikirik.ee/vaartustades-kirikulaulu-uurimist-ja-propageerimist/?fbclid=IwAR2qUsvYMB9bWz1CeWiUuNqG7GHSlrGOrIk366cYuq59u8EnUVOhuv4fHsM
9.10.2021 Oktoobri algul külastas Roomat meedia töögrupp: katoliku kiriku esindaja Marge Marie Paas, ajakirjanik Bianca Mikovitš, videograaf Tatjana Iljina ja assistent Karl Mikovitš. Meediaprojekti eesmärk on tutvustada laiemale auditooriumile Vatikani raamatukogu ja arhiive ning tuua esile nendes leiduva materjali seoseid Eestiga. Töögrupil oli võimalik külastada Vatikani apostelliku arhiivi sh ka hoidlat, mida tuntakse punkrina. Kaamera ette jõudsid mitmed ajaloolised keskaegsed materjalid, mis meeskonna lootust mööda pakuvad Eesti vaatajatele üksjagu huvi. Samuti oli võimalik filmida Vatikani erinevates paikades ning paavsti üldaudientsil. Meediaprojekti rahastab SA Oivaline Sihtasutus ning kolmeosaline sari peaks vaatajateni jõudma selle aasta lõpus või uue aasta algul.
9.10.2021. Vikerraaadio “Kirikuelu” saade on pühendatud ristivanematele. Saatejuht Krista Taim küsib: Ristivanemate kohta on öeldud, et nad on justkui kaitseinglid lapsele, vaimsed turvatöötajad, garantii, et kui pärisvanematega midagi juhtub, siis ristivanemad võtavad lapse oma hoole alla. Ajad on muutunud, kas on muutunud ka ristivanemate tähendus ja olulisus? Kui kaugele ulatub ristivanemluse traditsioon? Kes on ristivanem ja kuidas kord sõlmitud lepingut täita? Neil teemadel on kõnelemas Kose kiriku õpetaja Kerstin Kask ning teoloog Ingmar Kurg. Vaata https://vikerraadio.err.ee/1608351617/kirikuelu-ristivanemate-roll-tanapaeval
28.09.2021 Eesti Kirikute Nõukogu kutsus Eestimaa kogudusi üles pühendama oktoobri esimese nädala ning 10. oktoobri jumalateenistused loodu(s)hoiu temaatikale. Kristlike koguduste loodu(s)hoidlikud tegevused on tänase maailma ökoloogilise kriisi kontekstis võimas tunnistus Jumala armastusest ja hoolest oma loodu vastu. Kogu elu oma komplekssuses püsib üksnes Jumalas ja Jumala rahva ülesanne on kehastada jumalikke elu-hoidvaid suhteid kogu loodu jaoks.
Rahvusvaheline ja oikumeeniline „Loodu aeg“ („Season of Creation“) on toetatud paavst Franciscuse algatatud „Laudato si’ movement“ poolt, mis kutsus ka käesoleva aasta 1. septembrist kuni 4. oktoobrini tähistama loodushoiu kuud. Eesti Kirikute Nõukogu poolt aastate jooksul kogutud loodu(s)hoiuteemalised materjalid on kogudustele abiks jumalateenistuste sisustamisel ning praktiliste ideede leidmisel ja teostamisel:
http://www.ekn.ee/sisu.php?lehe_id=13
18.09.2021 Caritas Eesti maailmakoristuspäeval. Kui Eestis alustati koristuspäeva koorilaulmistega, siis Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelne Allianss kutsus kogudusi ja kristlasi Eestis ühinema maailmakoristusega 18. septembril koos palvetamisega: “Kutsume kogudusi üles võtma osa koristamisest ning samaaegselt palvetama oma maa ja maakonna eest, et Jumal tuleks oma armu ja armastuse vaimuga ning meie maa ja inimeste südamed võiksid saada puhtaks. Mingem paikadesse, kuhu me tavaliselt ei satu, sinna, kus on kodutud, noored narkomaanid, mahajäetud paigad. Mingem koristama ja õnnistama neid paiku ja inimesi, ja palvetagem püsiva muutuse pärast.”
Caritas Eesti osales sellega, et palvetas keskpäeval Pirita kloostris ning pärastlõunal tegi töid Tartus ja Pirital. Tartus viis Hannes oma grupi puhastama Raadi dendroparki kõigest sinna mittekuuluvast.
15.09.2021 Intervjuu jesuiidipreester Christoph Wrembekiga Eesti Kirikus. Isa Christoph on Eestiga seotud 30 aastat, rajanud Johannes Esto kirjastusühingu, ema-lapse ja naiste varjupaiga Tartus, retriidikeskuse Altmõisas. Ta räägib oma esmakordsest jutlustamisest Peeter-Pauli kirikus Tallinnas: “Mäletan tollest korrast vaid seda, et kirikus tagaukse kõrval oli Eduard Profittlichi mälestustahvel, ja ütlesin talle oma südames: „Eduard, me (jesuiidid) oleme tagasi Eestis.“ Tuleva aasta jaanuaris saab Christoph Wrembek 80 aastaseks, millest 60 aastat on kuulunud jesuiitide ordusse ja 50 aastat olnud preester. Intervjuu on lugeda siin: http://www.eestikirik.ee/isa-christoph-wrembek-tahtsaim-on-juurdumine-kristuses/
11.09.2021 Hageri koguduse 800. aastapäeva ajalookonverentsil keskenduti ristisõdadele Eestis. Hageri koguduse dateerimise puhul toetutakse Taani hindamisraamatu (ld Liber Census Daniae) suurele Eestimaa nimistule, kust võib leida ka Hakritz’i ehk Hageri nimelise küla. Külades ristimisi läbi viinud mungad või preestrid, kelle andmetele Taani hindamisraamatus viidatakse, tegutsesid siinkandis teadaolevalt 1219-1220 aastatel. Tallinna omaaegne linnaarhivaar Paul Johansen oletas Taani hindamisraamatu põhjaliku uurimise põhjal, et kirik valmis Hageris üsna kohe pärast külade ristimist, ehk 1221. aastal. Piiskop Philippe Jourdan esines Hageri palvemajas ettekandega „Misjonitöö ja ristisõjad katoliku kiriku vaates“. Konverents on järelvaadatav https://www.youtube.com/watch?v=FjkKv_EYwyU
3.-5.09.2021 Noortedelegatsioon Norras. Norra katoliku noorteorganisatsioon Norges Unge Katolikker kutsus aastakoosolekust osa võtma Eesti katoliku noori, et edendada noortekontakte kahe maa vahel. Auli ja Miikael moodustasid Eesti delegatsiooni ning tagasi kodus andsid ülevaate NUK kokkutulekust Mariaholmis, katoliiklaste puhkekeskuses Øyereni järve ääres. NUK (https://www.nuk.no/) ühendab ca 3000 noort üle Norra, korraldab kokkusaamisi ja üritusi, koolitusi ja meediatööd ning viib ellu ühiseid projekte, kogudes raha ning toetades kohalikku tööd kogudustes. Organisatsiooni juhitakse kolmel tasandil: kogudustes, piirkondlikult ja ülemaaliselt. Aastakäive on 4,5 mln NOK.
Mariaholmis tervitasid Eesti noori Oslo piiskop Bernt Ivar Eidsvig ja preester Andreas Rupprecht ning kutsusid osa saama üle Norramaa kokku tulnud noortejuhtide kõigist nõupidamistest ja koosolekutest. See oli väärtuslik kogemus näha, kuidas antakse aru tehtud töödest, kuidas arutatakse läbi uusi ideid ning langetatakse otsuseid. Eeloleva tööaasta suurprojektiks valiti rahakogumise aktsioon Caritas Norge abistamiseks Uganda projektides. Eestisse võeti kaasa kasulikke mõtteid Eesti katoliiklastest noorte ettevalmistamiseks Lissaboni 2023 ülemaailmsetele noortepäevadele.
2.-5.09.2021 Dominiiklaste kultuuripäevad Tallinnas. Dominiiklaste ülemaailmne kokkusaamine Tallinnas püha Dominicuse 800. surma-aastapäeva tähistamiseks tõi esile ordurahva pikaajalise traditsiooni, milles ühinevad ja toetavad üksteist jutlustamine, erinevad kunstivormid, süvi, halastusteod ja dialoog ühiskonnaga. Nendel päevadel peeti missasid, vespreid ja hommikupalvusi; Katariina kirikus ja Theatrumi hoones oli dominiiklastest kunstnike näitus, esitati Dante „Jumaliku komöödia“ osi ja toimus Pärt Uusbergi teose „Mon âme a soif“ esiettekanne. Suurtest külalistest viibis Tallinnas ka ordumeister Gerard Francisco Timoner III. Dominiiklaste tänapäevast vaimsust väljendasid avalikud töötoad ja ettekanded, nagu näiteks „Kunst ja vaimsus“, „Luule ja vaimsus“, „Tants ja koreograafia“, „Teater ja vaimsus“, „Religioosne arhitektuur ja vaimsus“. Kultuuripäevade üritusi ja kontserte vahendas ka Klassikaraadio.
28.08.2021 Piiskop Philippe õnnistas „Maarjamaa Ema“ vitraaži palverännakupäeval Viru-Nigula Maarja kabeli juurde. Maarja kabeli vitraažiks on Jumalaema ikoon. Kunstnik Kai Kiudsoo-Värv võttis ikooni loomisel aluseks 1626. aastal Tartus jesuiitide maalitud ikooni, mis sai imettegevaks ja mis tookord järgis Salus Populi Romani ikooni Roomas ning mille koopia asub nüüd Tartu Katoliku Koolis ja kannab nime “Maarjamaa Ema”. Katoliiklik ühing Maarja Gild korraldas Maarjamaa Ema ikooni taastamise 2015. aastal ning ka Viru-Nigula Maarja kabeli vitraaži saamise.
Viru-Nigula Maarjamaa Ema uuel vitraažil on võrreldes eelnenutega teistsugune ja kirkam värvivalik ja käsitlus, selleks et kujutis tuleks võimalikult hästi esile kabelivaremete ja taeva taustal. Pilt on aga ikka seesama klassikaline Jumalaema lapsega, mis on tuntud nii ida- kui läänekirikus. Vitraaž on teostatud mitmekihilise klaasisulatuse tehnikas, kasutades erinevat värvi sulatusklaasi ja värvilist klaasijahu. Iga kiht koosneb paljudest klaasdetailidest, mille vahele sulatatud värviline klaasijahu moodustab kujutise ja annab teosele graafilise võrgustiku, andes nii talle aimamisi sarnasuse ajaloolise vitraaži tinalindi tehnikaga. Ikoon on paigutatud Maarja kabeli portaali orva metallraami sisse kahe turvaklaasi vahele.
23.08.2021 Marek Seeri ja Ove Sanderi pöördumine kirikute poole. Austatud kirikute ja koguduste juhid! Täname Teid ja Teie poolt juhitud kogudusi panuse eest koroonaviiruse vastases võitluses. Vastastikkusel mõistmisel ja usaldusel rajanevad ühised pingutused on aidanud säästa elusid ning leevendada COVID-19 haigusest tingitud kannatusi. Kirikul on jätkuvalt suur roll vaimse toe pakkumisel inimestele, kelle elud on otseselt või kaudselt mõjutatud alates koroonaviiruse puhkemisest. Samas on kirikul märkimisväärsed võimalused tõepõhise ja eetiliselt vastutustundliku info vahendamisel COVID-19 haiguse ja vaktsineerimise kohta.
Palume Teil ja Teie juhitavatel kogudustel jätkata teaduspõhise vaktsineerimisinfo jagamist ajal, mis on kriitilise tähendusega viiruse kolmanda laine ohjeldamisel ning ühiskonna avatuks jäämisel. Ühtlasi palume Teil vahendada jumalateenistustel ja kiriklikel üritustel infot erinevatest vaktsineerimisvõimalustest, mida leiate kõige hõlpsamini ajas pidevalt täienevalt vaktsineerimise kodulehelt www.vaktsineeri.ee
Oleme valmis saatma kirikute ja koguduste poolt korraldavatele suurema osavõtjate arvuga üritustele vaktsineerimisbussi, mis suurendab veelgi ligipääsetavust vaktsineerimisele ja teeb selle mugavaks. Meie eesmärgiks on jätkuvalt Eesti seitsmekümne protsendiline vaktsineeritus sügiseks, mida suudame saavutada vaid ühise panustamise tulemusena. Vaktsineerimine on elu väärtustamise ja ligimese armastuse väljenduseks.
Austuse ja õnnistussooviga, Marek Seer, Sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise töörühma juht; Ove Sander, Sotsiaalministeeriumi peakaplan
21.08.2021 Misjonikonverents “Kogudus, osadus ja osaduslik kogukond” Haapsalus. „Läänemaa Missio 2021“ raames toimunud konverents tähistas sarnast konverentsi 30 aasta eest Haapsalus. Konverentsi ettekandjad Liina Kilemit, Randar Tasmuth, Ingmar Kurg ja Robert Bunder käsitlesid kiriku uuenemist. Tutvustati EELK misjonistrateegia kujunemisprotsessi. Ingmar Kurg meenutas piiskop Einar Soone sõnu 30 aasta tagant: „Kirikubuumi ajal me suutsime inimesed kristianiseerida, kuid ei jõudnud evangeliseerida. Nüüd peame seda tööd tegema”. Mil viisil kutsuda inimesi tagasi kirikusse, kes on küll kiriku liikmed, kui väljaspool osadust, küsis Ingmar Kurg. Inimesed tulevad sinna, kus nad leiavad osadust Jumalaga ja inimestega. Tehke neile endi keskel ruumi! Misjonikonverentsi lõpetas kontsert-jumalateenistus Haapsalu piiskopilossi õuel.
20.08.2021 Kristlikud motomehed korraldasid Haapsalus taasiseseisvumispäeva lipusõidu. Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva tähistasid mootorratturid 20. augusti pärastlõunal Haapsalus lipusõiduga Rannarootsi keskuse juurest Lossiplatsile, kuhu 30 ratturit tõi 30 lippu. Lipusõit sai teoks kristliku motoklubi Gospel Riders eestvedamisel. Sõit algas Rannarootsi keskuse parklast ja kulges mööda Tallinna maanteed kesklinna poole, mööda promenaadi Viieristile, kust liiguti Lossiplatsil toimuvale tseremooniale. Lossiplatsil kaitseliidu, Haapsalu linna ja paljude teiste organisatsioonide koostöös korraldatud liputseremoonial asetati Vabadussõjas langenute mälestusmärgile pärjad ja küünlad, et mälestada vaba Eesti eest võidelnuid.
6.08.2021 Avalikud jumalateenistused alates 9. augustist. 5. augustil kohtusid Eesti Kirikute Nõukogu esindajad peaminister Kaja Kallasega, et arutada 9. augustist jõustuvate piirangute rakendamist kirikutes. Kohtumise tulemusena kiitis valitsus neljapäeval heaks otsuse, millega tehakse nii jumalateenistustele kui ka siseriiklike parvlaevade toitlustuskohtadele nakkusohutuse kontrollimise osas erand. Alates 9. augustist tohib avalikke jumalateenistusi ja usulisi talitusi läbi viia arvestusega, et pühakodades tohib neist osa võtta kuni 50 inimest või tuleb arvestada kuni 50-protsendilise ruumitäitumuse nõudega. Nakkusohutuse kontrolli jumalateenistusest osavõtjate hulgas tegema ei pea, kuid siseruumides tuleb osavõtjate arvust sõltumata kanda maski, liikumisel ja ruumis paiknemisel arvestada hajutatust, pühakoda peab täitma desinfitseerimisnõudeid ja muid koroonaviiruse leviku tõkestamise abinõusid. Erand ei laiene kirikukontsertidele, millele kehtivad üldised ürituste läbiviimise nõuded (EKN).
1.08.2021 Katoliku kiriku katekismuse kompendium videos. EKN haridustöö juht Heiki Haljasorg vahendas uusi valminud töid, mis sisaldavad 10 videot „Katoliku kiriku katekismuse kompendiumit“. Teksti loeb Lembit Peterson (vt https://www.youtube.com/playlist?list=PLAcQerlDX93gd_EHgGt_a2y-VSnWrOgTH). Haljasorg esitleb EKN haridustöö kodulehel ka Martin Lutheri „Väikest katekismust“ (vt https://www.youtube.com/watch?v=6g1TmDlF_rY&list=PLAcQerlDX93g-Ml6XcOdBfTWIQGXANOBh&index=5&t=7s, loeb Matthias Burghardt) ning piiskop Philippe vestlust teemal „Kirik ja loodus“ (vt https://www.youtube.com/watch?v=6WUYSb8JK0w).
23.-25.07.2021 Jaakobitee palverännud jaagupipäeva paiku on traditsiooniliselt seotud palverändurite kokkutulekuga Pärnu-Jaagupis. 23. juulil alustasid saarlased Kuivastust kolmepäevast teekonda läbi Kivi-Vigala Pärnu-Jaagupisse. Selle aasta jaagupipäevale järgnes viiepäevane teekond kagu suunas, et 31. juulil Valgas-Valkas pidulikult sõlmida kokku Eesti ja Läti jaakobiteed. Teekond lõimis Eesti kirikuid ja palvemaju: Pärnu-Jaagupi, Suigu palvemaja, Kõpu Peetri, Halliste Anna, Taagepera Jaani, Soe palvemaja, Valga Jaani, Valka Katarina. (Allikas: http://camino.ee/)
17.07.2021 Volker von Buxhoevedenile anti 80. sünnipäeva puhul üle EELK tänukiri eriliste teenete eest kristliku kultuuritraditsiooni hoidmisel ja edendamisel. Volker von Buxhoeveden on Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti ordeni rüütel ja autasustatud ka Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedaliga. Usutunnistuselt luterlasena on Volker von Buxhoeveden on asutanud Buxhoevedeni Risti – oikumeenilise autasu kristlike väärtuste hoidmise eest. Buxhoevenidega on seotud mitmeid paiku Lääne- ja Saaremaal: Haapsalu, Lihula, Koluvere, Pädaste, Kuressaare jt. Buxhoevedenite rajatud on Kuressaare loss. 1234. aastal rajas Tartu Toomkiriku Tartu piiskopiks nimetatud Hermann I Buxhoeveden, Riia piiskop Alberti vend.
13.07.2021 Välisminister Eva-Maria Liimets külastas Vatikani, kus kohtus Püha Tooli välisministri peapiiskop Paul Richard Gallagheriga. Kohtumisel arutati kahepoolsed suhted ning Eesti ja Püha Tooli de jure tunnistamise 100. aastapäeva 10. oktoobril 2021. „Tänavu oktoobris tähistavad Eesti ja Vatikan diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva. Heameel oli tõdeda, et minister Callagher oli Eesti eluga väga hästi kursis. Vahetasime arvamusi ka päevakajalistel teemadel, kinnitasin Eesti tahet ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liikmena osaleda aktiivselt globaalse rahu ja julgeoleku tagamises,“ selgitas Liimets. Peapiiskop Paul Gallagher viibis Eestis ametlikul visiidil 30.-31. jaanuaril 2020 ning kohtus tookord rahvastikuminister Riina Solmaniga. (EV Välisministeerium).
12.07.2021 Kantaadi „Maarja Täht“ esiettekanne Tartu Maarja kirikus. Tartu Maarja kiriku hävimisest II maailmasõjas möödus 80 aastat ja selle traagilise sündmuse mälestamiseks toimus kontsert, spetsiaalselt Maarja kiriku hävimise aastapäevaks helilooja Alo Põldmäe kirjutatud kantaadiga “Maarja Täht”, teksti autor Loone Ots.
9.07.2021 Palvus „Estonia“ hukkumispaigas. Reisiparvlaeva “Estonia” hukkumispaik pühitseti 28. novembril 1994 toimunud rahvusvahelisel oikumeenilisel mälestusjumalateenistusel tollase EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti ja naabermaade kirikujuhtide poolt kõigi parvlaevaga koos hukkunud inimeste viimseks hauapaigaks. Nüüd, vahetult enne uurimistööde algust, toimus mälestuspalvus “Estonia” vraki asupaigal merel. Piirivalvelaeval “Kindral Kurvits” pardal pidasid palvuse piiskop Tiit Salumäe, piiskop emer Tuulikki Koivunen Bylundi (Rootsi), piiskop emer Kaarlo Kalliala ja õp Eija Kalliala (Soome) ning piiskop Einars Alpega (Läti). Nelja riigi vaimulikud palusid mälestuspalvusel lahkunutele Jumala rahu ja igavest õndsust, tänasid Loojat ellujäänute ja päästetute eest ja palusid uurimistöödele Jumala õnnistust ja õnnestumist. Palvusel mängis trompetit Samuel Jalakas.
8.-11.07.2021 Kristlik noortefestival JäPe („Järgmine peatus“) lausungiga „Tule välja!“ toimus Pühas, Saaremaal. JäPe on oikumeeniline festival, mis ühendab kristlikke noori üle Eesti, välja kasvanud luterliku kiriku suvistest kirikunoortepäevadest. Kirikunoortepäevade algus oli 1990. aastal Viljandis. JäPe-nimeliseks muutus kokkutulek 2004. aastal Pilistveres. (vt https://e-kirik.eelk.ee/2021/jape-2021-tagasivaade/)
30.06.2021 Eesti teoloog ja EELK vaimulik Anne Burghardt valiti Luterliku Maailmaliidu peasekretäriks. Intervjuus katoliku väljaandele Himmelklar https://www.domradio.de/themen/%C3%B6kumene/2021-06-30/eine-riesige-aufgabe-lutheraner-generalsekretaerin-nimmt-oekumene-den-blick lubas Anne Burghardt, et selles ametis ta pühendub eriti oikumeeniale. Anne Burghardt oli reformatsiooni 500. aastapäeva juubelipidustuste vastutajaks LML-s – juubel, mida luterlased ja katoliiklased tähistasid ühiselt. Selle taustal ütles Anne intervjuus, et luterlaste ja katoliiklaste dialoog on oikumeenilise liikumise üks edulugusid. Kirikutevahelise osaduse edendamisel on jätkuvalt küsimus prioriteetides: kas seada esikohale dogmaatilised arutelud ja jääda ootama põhimõttelisi otsuseid või otsida juba nüüd lahendusi usklike praktilistes vajadustes, s.h näiteks katoliiklase ja teise kiriku liikme abiellumisega kaasnev abikaasade vastuvõtmine ühisele armulauale.
28.06.2021 Piiskopliku misjoniseminari “Redemptoris Mater” ringkiri. Ringkirjaga tänatakse kõiki sõpru ja toetajaid. Ringkiri võtab kokku seminarirahva olulisimad sündmused ja vaimuliku töö viljad. Antakse teada, kuidas seminaristid saadetakse suvekuuldel misjonitööle üle kogu maailma. Neokatehhumeenide Redemptoris Mater formaadis misjoniseminarid tegutsevad ka Eesti lähinaabruses Soomes ja Lätis.
21.06.2021 Ilmus eestikeelne katoliku kiriku katekismus noortele ehk YOUCAT. YOUCAT (Youth Catechism of Catholic Church) on paljudesse keeltesse tõlgitud raamat, mis annab noortele lugejatele ülevaate katoliku kiriku tänapäevasest katekismusest. Küsimuste-vastuste vormis katekismus selgitab kristliku usu sisu, kiriku olemust, igapäevast elu maailmas ning annab nõu Jumala poole pöördumiseks palves. YOUCAT on usuõppimise vahendiks niihästi noortele katoliiklastele kui ka kõigile kristlastele ning kõneleb keeles, mis on isegi usuvõõrale lugejale mõistetav.
20.06.2021 Helistati kirikukelli koroonaohvrite mälestuseks. Ministeeriumite, ametiliitude ja Eesti Kirikute Nõukogu ühispöördumises on avaldatud tänu ja tunnustust kõigile ametkondadele tehtud pingutuste eest ja kõigile Eestimaa inimestele mõistvuse ja kannatlikkuse eest koroonapiirangute pikkadel päevadel.
“Pühapäeval, 20. juunil saame minna Eestimaa pühakodadesse, tuttavatesse ja tähendustega paikadesse ja võtta hetk mälestades kalleid lahkunuid. Läidame küünlad koduakendel. Üle Eesti helisevad sel päeval kl 12 kirikukellad. Jaanipäeva nädalaks ja erinevates Eesti paikades kogu suveks jäävad paljude kirikute uksed avatuks, nagu on avatud meie hinged kallitele lahkunutele sõltumata sellest, kus viibime – nad on meiega.“
14.06.2021 80 aastat juuniküüditamisest. Üle kogu Eesti helisesid mälestuspäeva puhul kirikukellad. Kõnede ja palvusega mälestati Tallinnas küüditatuid ka kommunismiohvrite memoriaali juures. Mälestuspalve pidas EELK peapiiskop Urmas Viilma. Memoriaalile lisati veel 250 kommunismiohvri nimed. Memoriaal kätkeb endas tänaseks rohkem kui 22 000 hukkunu nime ning neid lisatakse sinna igal aastal.
11.06.2021 Vabariigi Valitsus leevendas alates pühapäevast piiranguid avalike usuliste talituste läbiviimiseks:
- välistingimustes on jumalateenistustel ja teistel avalikel usulistel talitustel viibimine lubatud kuni 1000 osalejale;
- siseruumide puhul on nõue, et osalejate arv tohib olla kuni 600 inimest, kui ruumi täituvus ei ületa 50%;
- siseruumides, mida kasutab määratlemata isikute ring, tuleb viibida ja liikuda hajutatult. Piirang ei kehti koos liikuva või viibiva perekonna kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.
Kehtiva korralduse terviktekst on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/310062021004?leiaKehtiv
Täiendus, 22.06.2021: Valitsus kiitis 22. juunil heaks otsuse, mille järgi kaotatakse alates 23. juunist ruumitäitumuse 50 protsendiline nõue kõikjalt siseruumidest, kus see seni kehtinud oli, sh. kirikutes.
29.05.2021 Eesti Kirikute Nõukogu noorteorganisatsiooni EKN3 konverents teemal “Kuulutage evangeeliumi kogu loodule”. Paneelvestluses osalesid kuue EKN-u liikmeskiriku esindajad: Kaido Soom (EELK), Ele Paju (EMK), isa Artur OP (RKK), Tauri Tölpt (EAÕK), Ivo Käsk (SPAKEL) ja Ago Lilleorg (EKNK). Lisaks sai kuulata kokku seitsme praktiku kogemustest evangeliseerimisel erinevates olukordades neljas töötoas. Konverentsi sisu üheks kokkuvõtvaks mõtteks võis pidada ühist arusaama, et parim viis evangeeliumi kuulutada on seda teha üheskoos heade tegudega. Jätkuva eriolukorra tõttu toimus konverents otseülekandena, mis on järelvaadatav siin: http://ekn3.ee/oikumeenilised-noortepaevad/
29.05.2021 Piiskop Philippe pühitses Pirita vanas kloostris diakoniks Redemptoris Mater misjoniseminaristi Eliasz Wojciechowski. Eliasz on 28 aastane, pärit Szczecinist, Poolast. Piduliku pühitsustalitusega missa neokatehhumeenide vaimus on järelvaadatav siin: https://www.youtube.com/watch?v=LRwQE3IyNWs
20.05.2021 Eesti Kirikute Nõukogu võttis seisukoha kaitseväe kaplanaaditeenistuse osas.Peaministrile, kaitseministrile ja siseministrile saadetud avalduses meenutas EKN, et 17. oktoobril 2002 allkirjastas tollane peaminister Siim Kallas protokolli, millega on peamiseks koostöövaldkonnaks kaitseministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate ametkondade ning EKN-i vahel just kaplaniteenistus. EKN-i hinnangul on kaplaniteenistuse kaotamine teravas vastuolus ka usuvabaduse tagamise rahvusvaheliste nõuete ning kirikute ja kaitseväe kauaaegsete heade traditsioonide ja koostööga kaitseväelaste vaimulikul teenimisel ja rahva kaitsetahte tugevdamisel. (ERR)
Täiendus, 11.06.2021: Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) teatas, et kui siseriiklikult kaplanaadi teemal lahendust leida ei õnnestu, on kirikute esindusorganisatsioon valmis pöörduma ka liitlasriikide poole NATO-s, et paluda rahalist toetust kaplaniteenistuse jätkamiseks eesti kaitseväes.
11.05.2021 Teeliste kirikud alustasid 2021. aasta hooaega. Värskelt ilmunud trükis ning uuendatud koduleht „Teeliste kirikud 2021“ teelistekirikud.ekn.ee tutvustavad Eestis liikuvatele reisihuvilistele suveperioodil pikemalt avatud Eesti kirikuid ja pühakodasid. Eesmärk on tutvustada nii kohalikele kui Eestit külastavatele turistidele kauneid ning paljuski unikaalseid Eesti sakraalhooneid: kirikuid, kabeleid, palvemaju ja kloostreid. „Teeliste kirikud“ trükiseid-reisijuhte jagatakse osalevates kirikutes ja kohalikes turismiinfokeskustes. Katoliku pühakodadest on end teelistele avanud need:
Ahtme Püha Assisi Franciscuse kirik, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina kloostri kabel, Kiviõli Püha Klara kirik, Narva Püha Antoniuse kabel, Pirita klooster, Pärnu Püha Apostel Johannese koguduse kabel, Rakvere Püha Peaingel Miikaeli kabel, Sillamäe Püha Adalberti ja Püha Georgiuse kirik, Tallinna Peeter-Pauli kirik, Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kiri, Ukraina Kreeka-Katoliku Kolme Käe Jumalaema Kirik Tallinnas, Valga Pühavaimu kirik.
9.05.2021 Preester Wodzisław Szczepanik Eesti Rahvusringhäälingu „Kirikuelu“ saates. Isa Wodek rääkis oma preestrikutsumusest ja Maarjamaale jõudmisest ning tööst Pärnu Püha Apostel Johannese koguduses ning missade pühitsemisest Viljandis ja Paides. Saatejuht Krista Taim küsis, kuidas aidata inimesi koroonakriisis, millele preester vastas, et tõeline abi tuleb Jumalalt läbi sõna ja sakramentide, ent ülioluline on ka kohaliku koguduse toetus oma liikmetele. Kuulatav: https://vikerraadio.err.ee/1608190966/kirikuelu-preestri-kutse-maarjamaale
5.05.2021 Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut alustas mais rahvaülikooli formaadis e-kursuste sarja, mille raames on teoloogiast, kirikuloost ning kiriku ja ühiskonna suhetest huvitatud inimestel võimalik oma teadmisi täiendada ning üksteisega mõtteid vahetada. Koolitustele registreerumine ja nende eest tasumine on võimalik instituudi kodulehe vahendusel, vt www.eelkui.ee/koolitusrubriik/rahvaulikool/ Esmased koolitused 5 akadeemilise tunni mahus on teemadel:
Mis saab inimesest pärast surma?
Matused ja kalmistukultuur 21. sajandil
Eesti ristiusustamine – selle ajaloost ja retseptsioonist
Millesse eestimaalane usub?
26.04.2021 Eesti Kirikute Nõukogu kohtumine peaministriga. 26. aprillil kohtusid Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) juhatus ja liikmeskirikute juhid videovahendusel peaminister Kaja Kallasega. Peaministriga kohtumised toimuvad regulaarselt 2002. aastal peaminister Siim Kallase poolt EKNiga sõlmitud ühishuvide protokolli alusel. Pikemalt arutati koroonaviiruse leviku olukorra, kirikutele ja usulistele ühendustele kehtivate piirangute ning kirikute avamise üle. Samuti keskenduti sellele, milline on kriisiaja keskel hingehoiuteenuste kättesaadavus ja kirikute roll inimeste vaimse tervise edendamisel. Lisaks olid päevakorras veel vaktsineerimisega seonduv, „Valge raamat“ ning religiooniõpetus koolides.
Mõni päev varem, 21. aprillil oli EKN teinud pöördumise valitsuse poole kaaluda avalike jumalateenistuse võimaldamise kuupäeva toomist ühe päeva võrra ettepoole – pühapäevale, 2. maile. Teatavasti on vabariigi valitsus lubanud avalikke jumalateesistusi Eestis alates 3. maist. EKN apelleeris oma sooviga sellele, et kirikute ja koguduste elus on eeskätt just pühapäev – kristlaste jaoks nädala esimene päev – see päev, mil avalikele jumalateenistustele kogunetakse. “Oluline on esile tõsta aga ka seda, et õigeusklike kalendris on käesoleval aastal 2. mai ülestõusmispüha – kirikuaasta suurim püha – ning avalike jumalateenistuste taasvõimaldamine alates 2. maist võimaldaks seda püha, loomulikult järgides kõiki sellega seonduvaid piiranguid ja meetmeid, pühakodades toimuvatel jumalateenistustel väärikalt tähistada.”
20.04.2021 Piiskop Philippe Jourdani avaldus vaktsineerimise eetilisuse kohta ajalehes Postimees. “Vaktsiinide arendamiseks on teadlased kasutanud rakkude liine, mis pärinevad 1970. aastatel sooritatud abordist. Tegemist ei ole fantaasia ega vandenõuteooriaga. See on fakt, mida vaktsiinide tootjad on ise tunnistanud. See ei tähenda, et vaktsiinis oleks loote fragmente. Tegemist on rakkude kasvatamisega paljude aastate jooksul.”
“Milles seisneb koroonavaktsiinide kasutamise eetiline dilemma uskliku jaoks? Moraaliteoloogia on nimetanud seda cooperatio ad malum ja uurinud sajandite jooksul ning see tähendab, et osalemine ebamoraalseks peetud teos on moraalselt lubatav ainult siis, kui see osalemine on objektiivselt kaudne ja passiivne.”
“Vaktsiini kasutaja ei osale otseselt ega aktiivselt 50 aastat tagasi sooritatud abordis, isegi kui ka on kursis vaktsiinide arendamisega seotud eetiliste probleemidega, sest vaktsiini arendamine ei olnud nende abortide tegemise põhjus. Järelikult ta ei saa kanda vastutust selle teo eest ning tema jaoks on vaktsiini kasutamine täiesti eetiline. Vaktsineerimine ei tähenda vaktsineeritule abordi isegi kõige minimaalsemalt aktsepteerimist.”
“Eetiline probleem on abordis, mitte vaktsiinis. Ja seetõttu on vaktsineerimine eetiline. Enda ja teiste inimeste tervise kaitsmine on kahtlemata meie kõikide kohustus, ükskõik kas keegi soovib vaktsineerimist või mitte. Ma loodan, et paljud inimesed pingutavad üheskoos, et teadlased ja teaduslaborid järgiksid täpsemaid ja nõudlikumaid eetilisi ning moraalseid kriteeriume oma töös, mida nad täidavad suure pühendumusega, et inimkonda aidata.”
15.04.2021 Avaldati uuringu “Elust, usust ja usuelust 2020” esmased tulemused. Eesti Kirikute Nõukogu tellib alates 1995. aastat viieaastase intervalliga uuringuid eestimaalaste usklikkuse kohta, nüüd juba kuuendat korda. Möödunud aasta küsitlus valmistati ette religioonisotsioloogide ja missioloogide töörühmas, uuringu viis lõpule Eesti Uuringukeskus OÜ. Esmaesitluse slaidid on kättesaadavad siin: http://www.ekn.ee/doc/uudised/EUU2020_esmased_tulemused.pdf Viie aasta taguse uuringu taustal on silmatorkav, et jätkub usklikkuse (s.t usku oma elus tähtsaks pidavad inimesed) kui ka kirikusse kuuluvuse tõus. Muutused on aga selles, kuidas eestimaalased väärtustavad kiriku rolli ühiskonnas. Tugevasti on taandunud vajadus ja võib-olla ka usk sellesse, mis puutub vaeste ja probleemsete inimeste abistamisse ning sellesse, et kirik peaks sõna võtma sisepoliitika asjus, sh moraaliseisukohtade väljendamisel meedias. See-eest arvatakse, et kirik võiks senisest veelgi enam pakkuda religioonialaseid teadmisi ja haridust. Tehti katse uurida, kuidas koroonapandeemia on mõjutanud inimeste usulist käitumist. Selgus, et veebi vahendusel külastavad inimesed rohkemal määral erinevate konfessioonide jumalateenistust, kuid ilmselt on jumalateenistusest eemale jäänud see suur hulk elanikkonnast, kes käiski kirikus vaid üks kord aastas. Veebiajastul on suurenenud inimeste huvi vaimsete teemade vastu, mis ei ole seotud ristiusuga.
4.04.2021. Ülestõusmispühade jumalateenistusi sai tänavu jälgida internetis. Koroonaviiruse leviku tõttu ei tohi avalikke jumalateenistusi pidada ning juba teist aastat sai ülestõusmispühade teenistusi jälgida interneti vahendusel.
Tallinna Peeter-Pauli katedraali paasaküünal süüdati seekord Dominiiklaste kloostris ning katedraali uksed jäid ka tänavu koroonaohu tõttu suletuks. “Ülestõusmispühad on suur rõõmuaeg, sest need tähistavad Kristuse surnuist ülestõusmist. Pühade ajal tahavad inimesed koos olla, kuid see koos olemine on nüüd teistsugune,” ütles piiskop Philippe Jourdan. “Muidugi mul on kurb, kui ma näen, et kirik on tühi sellisel suurel päeval aga teisest küljest ma tunnen küll, et me oleme kõik need, kes zoomi kaudu või mõnel muul viisil vaatavad, me oleme üks hing ja üks süda nagu Jeruusalemma esimene kristlik kogudus. Kui see pandeemia toob meile midagi head siis see, et me tunneksime rohkem solidaarsust, mis on meie vahel.”
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ütles pühadejutluses Saku Toomase kirikus, et igavene reaalsus ei ole viirused ega surm vaid ülestõusmine ja elu. “Kui miski on jäänud tühjaks, siis see ei tähenda, et asi on lõplikult läbi, vaid elu on kusagil mujal. Kui haud jäi tühjaks, siis järelikult elu kestab edasi. Kui kirikud on praegu tühjad, siis ei tähenda see, et jumalateenistusi ei toimu ja kui muud kohad on kinni, kus käia ei saa, ei tähenda, et elu seisaks. Tühi haud ja tühi rist tähistavad ülestõusmist ja rõõmu,” sõnas Viilma. (ERR. Anne Raiste)
23.03.2021 ühines Rooma-Katoliku Kirik Eestis üle-euroopalise palveketiga, pühitsedes 23. märtsil kell 18 Peeter-Pauli kirikus missa surnute eest koos virtuaalse osalemisega interneti kaudu. Osalemine palveketis on vastus paavst Franciscuse üleskutsele üleskutsele olla lähedal pandeemia ohvritele, nende peredele, haigetele ja tervishoiutöötajatele. Sel päeval kutsutakse usklikke üles tooma väikest ohverdust lahkunud hingede eest – milleks võib olla paastumine, punane roos altari ette jm.
22.-27.03.2021 ühinesid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud Maailma Kirikute Nõukogu üleskutsega palvetada üle maailma pandeemias kannatanute ja teisi ennastohverdavalt teenivate inimeste eest. EKN läkituses 19.03.20121 öeldakse: „Juba enam kui aasta on kuri koroonaviirus röövinud inimestelt elu, tervist, töövõimet, teenistust, vaimset jõudlust, üldist heaolu, sotsiaalset sidusust ja iseseisva toimetuleku võimet keset üleilmset kriisi. Täna on tervishoius kõige kriitilisem olukord Eestimaal. Homset me ei kontrolli. Oleme raskemas seisus kui kunagi varem.“ Eesti Kirikute Nõukogu kutsub neil päevil eriliselt palvetama kõiki, oldagu usklik või umbusklik: „Jeesus õpetas armastama kõigiti Jumalat ja oma ligimest nagu iseennast. Armastav inimene ei küsi, mida mul tuleb tingimata teha, vaid mida ma võiksin veel teha, et armastusväärselt elada ja toimida. Nii võime meiegi teha omalt poolt kõik, mis võimalik, et teistest hoolida, viiruse leviku peatamiseks omaenda tegutsemise vabadust piirata, aga ka tunnustada ja tänada terve ühiskonna jätkusuutlikkuse nimel panustajaid ja vastutajaid. Jumalale toetudes võime üksteist toetada.“
24.02.2021 toimus Tallinna Toomkirikus Eesti Vabariigi 103. aastapäeva oikumeeniline jumalateenistus. Eestpalvetega teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate liikmeskirikute esindajad. Peapiiskop Urmas Viilma jutluse lõpusõnad võtsid sõnumi kokku preester Vello Salolt pärit ütlemisega: “Armastades Jumalat, armastades loodust, armastades ligimest, ei ole me kellelegi võlgu. Ainult armastades oleme tõeliselt vabad!”
2.02.2021 pälvis piiskop Philippe Jourdan Eesti Vabariigi Siseministeeriumi hõbeteenetemärgi. See oli endise ministri üks viimastest otsustest: anda piiskop Philippe Jourdanile väärikas teenetemärk. Piiskop Philippele omistati teenetemärk riigi ja Rooma-Katoliku Kiriku vaheliste suhete arendamise ning Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendina oikumeenial põhineva osadusühtsuse ja koostööpartnerluse kujundamise ning edendamise eest. Pidulik teenetemärgi üleandmine toimus küünlapäeval, 2. veebruaril, pühal missal Pirita kloostris. Teenetemärgi andis üle endine rahvastikuminister Riina Solman. (EKN)
29.01.2021 pühitses piiskop Philippe lektoriteks Redemptoris Mater misjonisemianristid Emmanuel Parra (sünd 4.07.1996 Talcas, Tšiilis) ja Kiryl Arlionoki (sünd 11.10.1993 Maladzecnas, Valgevenes). Lektorite pühitsemine on preestriseminaride tava, millega seminaristid valmistuvad vaimulikuseisuse jaoks.
18.-25. 01.2021 toimus iga-aastane Rooma-Katoliku Kiriku ja Kirikute Maailmanõukogu ühiselt ette valmistatud ülemaailmne oikumeeniline palvenädal kristlaste ühtsuse eest. Palveoktaav (8 päeva) jääb kahe tähtpäeva vahele: 18. jaanuar on püha Peetuse ning 25. jaanuar on püha Pauluse mälestuspäev. Laupäeval, 23. jaanuaril toimus Peeter-Pauli kirikus Tallinnas kristlaste ühtsuse keskpäevapalvus. Eri kirikutest inimeste ühises eespalves oli inimkonna suur mure: „Issand, Püha Vaim, Sa näed inimkonna muret raugematu haiguspuhangu pärast. Anna, et arstid, pedagoogid, lapsed, vanad ja meie kõik sellest pandeemiast eluga pääseksime. Õpeta meid hoolima üksteise tervisest.“ (K&T, katoliku.ee)
10.-17.01.2021 Iga-aastane ülemaailmne alliansspalvenädal Eestis. Palvenädala teemad oli ette valmistanud Šveitsi Evangeelne Allianss. Eri koguduste ühiseid jumalateenistusi peeti Tallinnas, Võrus, Pärnus, Hiiumaal, Valgas, Kuusalus-Valklas. (allianss.ee)
16.12.2020 Eesti Kirikute Nõukogu andis üle 2020. aasta oikumeenilise preemia Arne Hiobile Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel. Arne Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, Püha Maa ja paljude teiste Piibliga väga seotud maade ja paikade giidina ning paljude raamatute autorina ületab laialt ühe konfessiooni piiri. Viimastel aastatel on Arne Hiob olnud vaimulikuks giidiks väga paljudele gruppidele nii Iisraeli, Kreekasse, Rooma, Saksamaale, Martin Lutheri ja J. S. Bachi radadele ja mujale – väga tihedalt Piibliga seotud kohtadesse. (EKN)
26.11.2020 Fanny de Sivers 100. Kell 15 peeti palvus Metsakalmistul kirjanike uues osas Fanny de Siversi haua juures. Palvuse viis läbi preester Igor Gavrilchik; kell 18 oli missa Peeter-Pauli kirikus. Pühitses piiskop Philippe Jourdan; kell 19:30 oli samas ansambli Vox Clamantis kontsert „Ühelt kaldalt teisele“. Fanny de Sivers (neiupõlvenimega Isak) sündis 26. oktoobril 1920 Pärnus ja õppis Tartu Ülikoolis romaani keeli ja kunstiajalugu. Abiellumise järel Hans-Georg von Siversiga lahkus ta 1941. aastal koos baltisakslastega Saksamaale. Tema abikaasa langes sõja lõpus. 1949. aastast elas Fanny Prantsusmaal, kus töötas algul tõlgi ja sekretärina riigiasutustes. Olles lõpetanud Tartus alustatud ning Würzburgis ja Pariisis jätkatud keeleõpingud doktorikraadiga Lundi ülikoolis, töötas ta 1964–1986 keeleteadlasena Prantsuse riiklikus uurimiskeskuses. Eestis sai Fanny de Sivers tuntuks säravate artiklitega erinevates väljaannetes, mis ilmusid alates 1980ndate aastate lõpust. Esmakordselt käis ta kodumaal 1993. aastal. 1993–1994. aastani oli ta Tartu Ülikooli külalisõppejõud. Fanny de Sivers elas üle kuuekümne aasta Pariisis, kuni surmani 22. juunil 2011. Ta maeti Tallinna Metsakalmistule.
24.11.2020 Eesti Kirikute Nõukogu juhatus kohtus peaminister Jüri Ratasega. Peaministriga räägiti kirikute ja koguduste tegevusest pandeemia ajal ning võimalustest vältida jõulupühade ajal inimeste nakatumise riski. Lisaks arutleti uue eestikeelse Piibli tõlke valmimise üle, kristlike meediaväljaannete tegevuse üle ning kirikute seisukoha üle abieluteemalise rahvahääletuse osas. (EKN)
12.-29.11.2020 Pimedate Ööde Filmifestivali põhiprogrammi kuulunud 26 filmi seast valis seitsmendat korda oma lemmiku ka festivali oikumeeniline žürii. Hindajate eesmärgiks oli tõsta esile film, mis stsenaariumi, näitlejate rollimängu ja lavastuse kaudu esindab kristlikke või maailmavaateüleseid üldinimlikke põhimõtteid, empaatilist ja üksteisega arvestavat elukorraldust, traditsioonilisi eluväärtusi ja elu pühadust. Võitjaks tuli Hispaania režissööri Jo Soli linateos „Armugán”. Oikumeenilisse žüriisse kuulusid Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder, ajakirja Teater.Muusika.Kino peatoimetaja Madis Kolk, EELK vaimulik ja kaitseväe kaplan Tõnis Kark, filmirežissöör Rainer Sarnet ja roomakatoliku kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paas. (e.kirik.eelk.ee)
29.11.2020 Covid-19 piirangud kirikutes. Paljud advendiaja kirikukontserdid on koroonaohu tõttu tühistatud. Jõuludeks võivad piirangud võrreldes praegustega karmistuda, kuid kirikuid pühadeks kinni panna ei taheta. Kirikutes kehtib 2+2 reegel koos käte desinfitseerimise ja maski kandmisega. „Jõulupühade ajal suuri kogunemisi pigem mitte, vaid päev otsa kirikuid lahti hoida ja anda inimestele võimalust individuaalselt osaleda,” rääkis Solman.
13.-14.11.2020 GLS Eesti juhtimiskonverents. „The Global Leadership Summit (GLS juhtimiskonverents) on võimalus saada osa maailmatasemel lektorite juhtimistarkustest, ammutamaks inspiratsiooni ja oskusi – olenemata sellest, kus sa tegutsed. Juhina arenedes on sul võimalik mõjutada positiivselt paljusid asju: tugevdada suhteid, suurendada oma koguduse, ettevõtte või organisatsiooni mõju või algatada muutusi oma kogukonnas!“ (Meelis Kibuspuu)
5.11.2020 Preester Vello Salo 95. sünniaastapäeval õnnistas piiskop Philippe Jourdan sisse tema mälestustoa Pirita kloostis. Mälestustuba on sisustatud isa Vello eluruumidesse kloostri kolmandal korrusel ja see koosneb kahest toast. Mälestustoa esimene ruum, kuhu küllatulnu satub, oli isa Vello Salo tööruum. Selle toa riiulitele on koondatud isa Vello isiklik raamatukogu. Teine ruum pakub külastajale võimalust kohtuda vaimus isa Vello Saloga kui preestriga. Siinsamas on võimalus võtta aega ja kuulata salvestisi isa Vello raadiopalvustest. Vello Salo dokumendid ja käsikirjad, mis klassifitseeruvad kirjalikuks kultuuripärandiks, asuvad Eesti Rahvusarhiivis, kus need süstematiseeritakse. (piritaklooster.ee)
19.09.2020 Üleskutse: läheme, koristame ja palvetame Eestimaa puhtaks! „Prügiprobleemis peegeldub tänase maailma kurbloolisus. Selle keskmes on raiskamine ja äraviskamine. Teisisõnu – hoolimatus tänase ja homse maailma eest. Selle vastu saame koos võidelda sõnaga ja tegudega,“ seisab Eesti Kirikute Nõukogu ja Eesti Evangeelse Alliansi ühises pöördumises kirikutele ja usulistele organisatsioonidele. Pöördumisele on alla kirjutanud Britt Normet, Helle Liht, Indrek Luide, Elle Kalamägi, Kristjan Kalamägi, Mart Metsala, Ragne Kivimets, Mart Normet, Janek Mäggi, Meego Remmel ja Philippe Jourdan. (EEA; EKN)
10.10.2020 Peapiiskop Kęstutis Kėvalas külastas Eestit siinse Leedu kogukonna 40. juubeli puhul. Pühapäeval pühitses peapiiskop Kęstutis Kėvalas leedukeelse missa Tallinna Peeter-Pauli katedraalis. Ta kohtus ka piiskop Philippe Jourdaniga, külastas preestriseminari Redemtoris Mater ning osales Leedu kogukonna konverentsil Tallinnas. (katoliku.ee)
30.09.2020 Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Piibliseltsi ja rahvastikuministri algatusel kirjutati Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis (selles hoones tegutses aastatel 1633–1828 trükikoda, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel) alla ühispöördumisele Eesti rahva poole seoses Piibli uue tõlke ettevalmistamise ja väljaandmisega.
„30. septembril möödub 1600 aastat püha Hieronymuse surmast, kes tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. Soovides aastaks 2039, mil eestikeelse Piibli väljaandmisest möödub 300 aastat, anda välja uus, tänapäevases eesti keeles piiblitõlge, ning nähes selles üldrahvalikku ettevõtmist, kinnitasid 50 kirikute juhti, riigi, teadus- ja mäluasutuste, ülikoolide, kristlike ja teiste ühenduste juhti või esindajat allakirjutatud ühispöördumises soovi moodustada Juubelipiibli koostöökogu. Koostöökogu esimene koosolek toimus pärast allkirjastamistseremooniat. /…/ Uue eestikeelse piiblitõlke kui üldrahvaliku ettevõtmise toetamiseks ning selle valmimise tagamiseks moodustame Juubelipiibli koostöökogu. Järgnevatel aastatel toimub mitmeid konverentse, näitusi, seminare, kontserte ja muid Piibli kui eesti rahva tüviteksti väärtustavaid üritusi, millest kutsume lisaks osalemisele ka neid eri vormides ja viisil korraldama.“
12.09.2020 Püha Risti palverännak Vastseliinasse. Palverännakut korraldasid EELK Pärnu Eliisabeti kogudus ja RKK Pärnu Püha Johannese kogudus. Oikumeenilist palverännakut alustas iga kogudus oma kirikus jumalateenistusega. Palverännak läbis Suure-Jaanit, peatused olid Vanamõisa Püha Risti kabeli aseme juures, Rõngu vasall-linnuse varemete juures ja Vastseliina piiskopilinnuses, kus palvetati püha ristitee palvust. (eestikirik.ee)
5.09.2020 Diakon Edgaras Versockise preestriks ordineerimine toimus Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis, Tallinnas. Pühitsemise viis läbi piiskop Philippe Jourdan. (katoliku.ee)
4.-06.09.2020 Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogu poolt korraldatav kuues oikumeeniline rahvusvaheline palverännak Hiiumaal. Hiiumaal olid vastu võtmas õigeusu ja luteri kirikud ning baptistide ja vennastekogudused. Rännaku pikkus 20 km ja 10 peatust, kus erinevate kirikute ja konfessioonide esindajad omas emakeeles palvetasid nende traditsioonidele vastava palve. Palverännaku lõpupalvus oli EAÕK Puski Kristuse Sündimise kirikus. (EKN)
30.08.2020 Piiskop Philippe Jourdan tähistas Peeter-Pauli katedraalis piduliku missa, elulooraamatu esitluse ja vastuvõtuga oma 60. sünnipäeva. Sündmusel olid kohal Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate kirikute juhid, Riigikogu esimees Henn Põlluaas abikaasaga, välisminister Urmas Reinsalu ja rahvastikuminister Riina Solman.Piiskop Philippe´i sünnipäevaks andis Kirjastus Gallus välja elulooraamatu „Argipäeva imed. Piiskop Philippe Jourdani lugu”, mille on koostanud Indrek Koff. (eestikirik.ee)
15.08.2020 Eesti Kirikute Nõukogu korraldas Paides toimuval Arvamusfestivalil arutelu „Usu- ja veendumusvabadus – millise määrani sallitav, millise määrani salliv?“ Arutelu modereeris Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, arutelus osalesid õiguskantsler Ülle Madise, EELK peapiiskop Urmas Viilma, meedia- ja kommunikatsiooniekspert Raul Rebane ning vandeadvokaat Risto Agur. (arvamusfestival.ee)
8.08.2020 Lihula lahingu 800. aastapäev. 8. augustil 1220. aastal toimus Lihulas lahing, mille käigus vallutasid saarlased sealse linnuse ning nurjasid rootslaste plaanid Eestimaa jagamises osaleda. See oli maarahva suurim võit vallutajate vastu 1208.–1227. aasta ristisõjas ja teadaolevalt ka eestlaste suurim sõjaline võit kuni 1919. aastani. Lihula lahingu 800. aastapäeva märkival mälestuspalvusel Lihula kirikus teenisid piiskop Tiit Salumäe, Läänemaa praost Kaido Saak ja Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson. Kaitseliitlased kandsid kirikusse Eesti, Rootsi ja Lääneranna valla lipud. (e-kirik.eelk.ee)
5.08.2020 Pühakute kongregatsioon Vatikanis kinnitas Jumala sulase peapiiskop Eduard Profittlichi SJ õndsakskuulutamise jaoks tehtud senise uurimistöö. Pühakute kongregatsiooni poolt anti välja dekreet Eesti Apostellikule Administratuurile, mis näitab senise uurimistöö ning kongregatsioonile esitatud arhiividokumentide kehtivust. Dekreedile kirjutasid alla kongregatsiooni prefekt kardinal Giovanni Angelo Becciu ja vastutav sekretär Marcello Bartolucci. Piiskop Philippe Jourdan sulges Eesti Apostellikus Administratuuris peapiiskop Eduard Profittlichi SJ õndsakskuulutamise piiskopkondliku faasi 5. märtsil 2019 ja kõik dokumendid anti üle pühakute kongregatsioonile Roomas 18. märtsil 2019. (katoliku.ee)
6.-7.07.2020 Palverännak Vastseliinasse koos isa Tomasziga, kes pühitses rännaku missad traditsioonilises riituses. Kahe päeva jooksul kõnniti 67 kilomeetrit ja osalejaid oli 38. Palverännaku eesmärk oli taaselustada keskaegne traditsioon, mil Vastseliina oli üks olulisemaid palverännaku kohti Põhja-Euroopas. (www.katoliiklased.ee)
23.06.2020 Võidupüha oikumeeniline jumalateenistus Pirita kloostri varemetes. Teenisid Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester kolonelleitnant Aivar Sarapik, Eesti Metodisti Kiriku pastor ja Kaitseliidu vanemkaplan major Raivo Nikiforov ning Rooma-Katoliku Kiriku liige kolonelleitnant Artur Lillenurm. Muusika Kaitseliidu Tallinna maleva orkestrilt. (kaitseliit.ee)
16.06.2020 Eesti Kirikute Nõukogu korraldas Laulasmaal Arvo Pärdi keskuses seminari „Armastame loodu(s)t“. „Armastame loodut“ oli EKN-i aastateema. Seminaril osalejaid tervitas maestro Arvo Pärt. Seminaril ettekande pidanud Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul on meie igapäevaharjumustes palju sellist, millest on võimalik loobuda, ilma midagi olulist ära andmata.
EKN-i avaldusest:
„Eesti Kirikute Nõukogu on mures ökoloogilise olukorra pärast maailmas. Samas otsime võimalusi praktiliseks koostööks kristlike konfessioonidega. Ökoloogilised teemad ning ühine mure loodu olukorra pärast ühendab kristlasi aina rohkem nii mõtte- kui elulaadis. /…/ Keskkonnasäästlik ja roheline mõtteviis on ülimalt aktuaalne. Tänu sellele pakub looduhoid häid võimalusi dialoogiks laiemalt, ka kirikukaugete inimestega.“
4.06.2020 Eesti kaitseväe kaplaniteenistus tähistas taasloomise 25. aastapäeva tänupalvusega Tallinna piiskoplikus toomkirikus. Tervituskõnega üles astunud Andres Põder märkis kaitseväe kaplaniteenistuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ning tema liikmeskirikute head koostööd ja soovis kaitseväele ning tema kaplaniteenistusele taastamise 25. aastapäeva puhul rohket Jumala õnnistust. Põder andis EKNi poolt Eesti kaitseväe kaplaniteenistusele üle tänukirja viljaka vaimuliku teenimise eest kaitseväes. Peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar ütleb, et äsjase eriolukorraga riigis said kaplanid hästi hakkama: „Kaplaniteenistus oli eriolukorraks valmis.“ (mil.ee)
22.03.2020 alates oli ETV2 eetris igal pühapäeval kell 11 jumalateenistus saates „Püha päeva palvus“. Eesti Kirikute Nõukogu otsusel viivad esimesed kolm jumalateenistust läbi EELK peapiiskop Urmas Viilma (22.03), Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan (29.03), EEKB koguduste liidu president Erki Tamm (5.04). Edasised teenistuste läbiviijad selguvad jooksvalt, kuid arvestades põhimõtet, et kõik suuremad konfessioonid saaksid esindatud. Pühapäevaste jumalateenistuste ülekandeid jätkavad ka juba harjumuspärased kanalid nagu Pereraadio, Vikerraadio ja teatud youtube’i kanalid. (Postimees)
17.03.2020 Hingehoiu töö kriisi ajal. Käivitub hingehoidjate telefoninõustamine, millega hooldekodud ja raviasutused saavad personaalse hingehoidja. Selleks on sotsiaalministeeriumi haiglate- ja hoolekande kaplanaat kokku kutsunud väljaõppinud hingehoidjate kriisirühma, et toetada haiglate ja hooldekodude patsiente, kliente ning personali. (EELK)
13.03.2020 Usuliste ühenduste tegevus eriolukorras. Eesti Kirikute Nõukogu otsustas seoses koroonaviiruse levikuga ja valitsuse kehtestatud eriolukorraga ära jätta tavapärased jumalateenistused, kuid kirikute uksed jäetakse avatuks.
Siseministeerium:
- Kuna inimeste kogunemiste keelamise eesmärgiks on koroonaviiruse leviku ennetamine ja tõkestamine, siis laienevad piirangud ka jumalateenistustele ja teistele sarnastele kogunemistele;
- Kõik usulised avalikud organiseeritud üritused, sealhulgas avalikud jumalateenistused, kirikukontserdid ja muud inimeste kogunemised tuleb lükata edasi või ära jätta kuni uute juhiste või eriolukorra lõpuni. Nende vahendamiseks soovitame kasutada elektroonilisi vahendeid;
- Riik tagab ka eriolukorras oma kodanike ja kõigi Eesti inimeste usuvabaduse, arvestades samas inimeste tervise kaitse kaalutlustega;
- Jätkub usuliste talituste eraviisiline läbiviimine, sealhulgas hingehoidlikud vestlused, piht ja armulaud ning teised vastava usulise ühenduse spetsiifikast lähtuvad tegevused, mis tuleb korraldada selliselt, et on välistatud nakkusoht teistele inimestele;
- Selleks, et inimesed saaksid täita oma isiklikke usulisi vajadusi, võivad usuliste ühenduste kasutuses olevad kirikud ja muud palve- ja pühakojad jääda isiklikeks külastusteks avatuks.
9.03.2020 Seminar “Armastame loodut” Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris. Eesti Kirikute Nõukogu 2020. aasta teema on “Armastame loodu(s)t”. EKN liikmeskirikute juhid kinnitavad sellega jätkuvat pühendumust ja üleskutset heamajapidajalikule hoolitsusele kogu loodu eest, mis on saanud alguse armastusest ja suunatud armastusele: „Armastada tähendab tahta koos elada. Looja on kutsunud ellu meid ja kogu loodu kooseksisteerimiseks. Armastusena on tema tahe elada koos oma looduga üle aegade. Armastusele saab vastata armastusega. Nii osutub meie elutunnetuses armastusväärseks ligimene, meile ligi olev inimene, laiemalt aga oma seesmises väärtuses kogu loodu.“ (kus.kogudused.ee)
2.03.2020 Maaleht: Vatikan avas kõik arhiivid. Kõik Vatikani arhiivid, kuhu on koondatud miljoneid maailma ajalugu puudutavaid dokumente, on 2. märtsist avatud uurijatele. Seni suletud olnud arhiivifondid paavst Pius XII ajast (1939–1958) avati paavst Franciscuse otsusega uurijatele 2. märtsil 2020. aastal. Katoliku kirikupea on rõhutanud, et katoliku kirik soovib olla avatud ja tal ei ole midagi oma ajaloos varjata. Kogu arhiivis on 85 km riiuleid ja enamik dokumente asub maa-aluses nn punkris, kust neid tellimustena välja otsitakse ja uurijate ette tuuakse.
18.02.2020 Keeleseminar „Kui tõlgid, siis tõlgi“. EELK Usuteaduse Instituudis toimus ettekande- ja arutelupäev kristliku sisuga tekstide tõlkimise ja toimetamise teemal. Seminaril võtsid sõna nii keeleteadlased, tõlkijad kui ka teoloogid. Ettekannetes puudutati keele ajaloo teemasid ja tõlkeprobleeme, tutvustati Eesti Keele Instituudi keeleressursse ning uut koostatavat ususõnastikku. Ususõnastiku töö on ellu kutsunud Eesti Kirikute Nõukogu, selleks et defineerida kõik eesti keeles kasutatavad ususõnad.
18.02.2020 Oleviste kirikus peeti Eesti Vabariigi 102. aastapäeva pidu. Kirikusse kutsuti vähekindlustatud pered ja inimesed, kellel päris oma kodu pole. „Seda üritust oodatakse nende poolt, kes seda vajavad, aga oodatakse ka vabatahtlike poolt, kes tahavad appi tulla, oma käed külge panna. Just selle pärast on Oleviste kirik seda traditsiooni hoidnud ja hoiab ka edaspidi,“ rääkis Oleviste Hoolekande juhatuse liige, rahvastikuminister Riina Solman. (ERR)