Katoliiklik ristitee Kaarli luteri kirikus

Katoliiklik ristitee Kaarli luteri kirikus

 2. novembril 2022 toimus Tallinna Kaarli kirikus ristitee puutahvlite pühitsemine. Pühitsesid peapiiskop Urmas Viilma ja Kaarli koguduseõpetaja Jaak Aus. Pühitsemisel osalesid ka teised vaimulikud: piiskop emeeritus Einar Soone, piiskop Philippe Jourdan ja Tallinna Peeter-Pauli kogudusepreester Tomasz Materna.

Kaarli kiriku ristitee koosneb 14 puutahvlist kiriku seinal. Need on traditsioonilised via dolorosa ehk Kristuse kannatustee peatused Jeruusalemmast Kolgatale. Tahvlite saamislugu on erakordne: Indoneesiast pärit kunstnikul paluti ristitee nikerdamisel lähtuda Kristuse kujutamisel Kaarli kiriku altarifreskost. Tulemuseks saigi, et ristitee Jeesus on Johann Köleri prototüübi järgi; Köleri prototüüp oli aga eesti mees Villem.

Ristitee palvuse traditsioon sai alguse keskajal, kui palverändurid Jeruusalemmas püüdsid Kristust jäljendades läbi käia tema kannatamisega seotud paiku. Ristitee traditsiooni kujunemine on aga pikk protsess. Õigupoolest alles 14.-15. sajandil tõid frantsisklased Pühal Maal tuntud ristitee Euroopasse. Esialgu paigutati loodusesse ristitee peatused ja kohalik Kolgata mägi, et selle poole liikudes palvetada ja mõtiskleda.

Ristitee peatuste arv kasvas aja jooksul. Kui päris alguses oli neid vaid kaks, Pilaatuse maja ja Kolgata, siis frantsisklase innukusel kasvas arv seitsmeni ja sealt edasi üheksani. 1731. aastal andis paavst Clemens XII kõigile katoliku kirikutele õiguse omada ristitee peatusi, nüüd juba kirikuruumi seintel. Kinnitati peatuste arv neliteist (mõnes Baierimaa barokkkirikus võib leida isegi 15 peatust). Ja nii kujunes, et alates 18. sajandist on väidetavalt igas roomakatoliku kirikus nähtaval kohal ristitee peatused.

Algselt katoliiklik tava on omaks võetud ka paljudes protestantlikes kirikutes üle kogu maailma. Tallinna Kaarli kiriku ristitee toob uue nurga all kokku eri radadel kulgenud kristliku vaimsuse. Kaarli kogudusele kuulub see au, et iga-aastane suure reede oikumeeniline palverännak Tallinna vanalinnas ja linna kirikutes on alguse saanud ligi 30 aastat tagasi just Kaarlist. See oli esmalt koguduse lastetöö vorm, aga „ühel hetkel muutus meie väike algatus üle Tallinna sündmuseks, milles lõid kaasa eri kirikud, isegi erinevad konfessioonid; nüüd tehakse ristiteed Tartus, Pärnus ja mujalgi,“ nagu jutustab Kaarli koguduseõpetaja Jaak Aus.

Vt ka http://www.eestikirik.ee/kaarlis-avati-ristitee/

Pühitsemisteenistuse ülesvõtte on teinud Erik Peinar, puutahvlid pildistas Urmo Treisalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga