Intervjuu piiskop Jourdaniga: eestlaseid toob katehheesi ka kultuurihuvi või esteetika

Intervjuu piiskop Jourdaniga: eestlaseid toob katehheesi ka kultuurihuvi või esteetika

2022. aasta katehheesi avaloeng toimub kolmapäeval 28. septembril kell 18.30 Vanalinna Hariduskolleegiumis. Vaata lähemalt loo lõpust.

Mis on katehhees ja kuidas seda selgitada inimesele, kes seda sõna esimest korda kuuleb? Mis on katehheesi eesmärk?

Katehhees (kr k ’suuline õpetus’) on igasugune tegevus, mis aitab paremini mõista kristlikku õpetust ning seda igapäevases elus rakendada. Kõikide religioonide puhul on ühine see, et usutakse, et Jumal kõneleb tõtt.

Jumal ei eksi ning Jumal ei eksita” paistab olevat iga religioosse käitumise aluseks. Aga kristlaste jaoks Jumal on Tõde ja Ta räägib ainult tõtt. „Mina olen Tee ja Tõde ja Elu,” ütleb Kristus. Järelikult on kristlase jaoks iga religioosne kogemus alati seotud Jumala kui Tõe tundmisega.

See on ka katehheesi eesmärk. Kiriku algusest peale on katehhees alati olnud inimese usulise teekonna üks oluline osa.

Kuid katehhees ei ole ainult usuline teekond. Iga inimene soovib mõista ümbritsevat maailma ning mõtestada lahti suuri eksistentsiaalseid küsimusi, millest keegi ei saa kunagi täielikult mööda vaadata. Kuidas saada maailmast aru? Mis on õnn? Kas inimene on vaba? Mis on südametunnistus? Mis on inimese elu mõte? Need küsimused on nagu valgusfoorid inimese teel, küsimused, mille üle arutlemine rikastab meie inimeseks olemist, isegi kui me ei seosta seda alati konkreetse usutunnistusega. Seega laiemalt aitab katehhees igal inimesel süveneda inimelu suurtesse küsimustesse.

Sellest võib siis aru saada nii, et katehheesi on oodatud kõik, mitte ainult katoliku kirikuga liituda soovijad?

Mõned osalevad katehheesis kultuurilisest huvist, teised juba isiklikust huvist, kuigi nad ei tea veel, kui kaugele nad tahavad sellel teel minna. On ka neid, kellel on kindel soov saada ristitud või astuda kiriku liikmeks (tulles teisest konfessioonist).

Esimestel sajanditel oli katehheesi tee tegelikult üsna pikk, mitu aastat. Vahel oli katehheesi ja esimeste sakramentide vastuvõtmise vahel mitu aastat. Nagu me teame näiteks püha Augustinuse enda kohta. See näitab, et katehhees on küll üks, aga inimeste usuteekond võib olla väga erinev, sest inimesed pole kõik ühesugused.

Kui inimene on otsustanud katoliiklaseks saada, siis kas katehhees on kohustuslik ja ilma selleta liikmeks ei saa?

Jah, sel juhul on katehheesi läbimine kohustuslik. Mitte keegi ei saa astuda nii olulist sammu, kui ta ei tea seejuures piisavalt, millega on täpselt tegemist. Tõsi, on erakorralisi olukordi, kui inimene on näiteks haige või surmaohus. Sel juhul on kirik valmis andma inimesele sakramendid ilma katehheesita, kui ta vaid usub kiriku õpetusse.

Seega võib vast öelda, et lisaks katoliku kiriku õpetusele aitab katehhees mõista ka katoliku kiriku ajaloolist ja kultuurilist mõju Lääne ühiskonna arengule. Sellest ei saa me keegi mööda vaadata, olgu inimene siis religioosne või ateist.

Muidugi, katehhees on ka selleks mõeldud, et aidata paremini mõtestada maailma ja ühiskonda, kultuuri ja ajalugu, tehes seda evangeeliumi valguses. See ei puuduta ainult Lääne ühiskonda, sest katoliku kirik kui emakirik on kohal kõikjal maailmas, kus kristlus on levinud. Eks teisedki, mittekristlikud religioonid püüavad anda vastuseid küsimustele, mis on ühised kõikidele inimestele. Katehhees oskab neid vastuseid eriti hästi sõnastada ja mõtestada. Maailmas ei ole kultuuri ega maailmavaadet, mida katehhees ei suudaks natukene valgustada.

Kes katehheesi läbi viivad? Millist kvalifikatsiooni see nõuab?

Katehheesi annab kirik ise inimeste kaudu, keda ta selleks volitab. Kiriku algusaegadel oli selleks sageli piiskop ise. Meieni on jõudnud palju selliseid katehheetilisi teoseid, mida esimeste sajandite piiskopid kirjutasid. Praegu viivad seda läbi vaimulikud, kellel on filosoofiline ja teoloogiline ettevalmistus ja kes vastavad katoliku kiriku nõuetele, või ka ilmikud, kellel on sama koolitus, mis vaimulikel.

Kui kaua Teie katehheese läbi olete viinud?

Iga katoliku vaimuliku jaoks on katehheesi andmine rõõmus ülesanne. Mina hakkasin seda tegema niipea, kui oskasin end piisavalt selgelt eesti keeles väljendada. See oli umbes 24 aastat tagasi.

Kas katehheesi teemad on läbi aastate olnud ühesugused (sest kiriku õpetus on sama)? Või tuleb ka Teil pöörata rohkem tähelepanu nendele teemadele, mis on ühiskonnas parasjagu aktuaalsemad, näiteks eutanaasia või tapmine (sõda)?

Katehheesil on alati kindel alus – katoliku kiriku katekismus, see on kiriku ametlik usuõpetus. Praegune katekismus sai koostatud paavst Johannes Paulus II palvel 30 aastat tagasi. Tõepoolest, ajaga ilmuvad uued teemad, uued küsimused, millele tuleb vastus anda. Katehhees on alati kaasaegne. Tõed, mida see sisaldab, on igavesed, aga vastused, mida katehhees annab, vastavad iga ajastu probleemidele ja avastustele.

See on päris suur väljakutse. Igal teemal, mida katehheesis käsitletakse, võiks kirjutada terve raamatukogu. Teil tuleb need teemad edasi anda loetud minutitega. Kuidas suudate nendest suurtest ja olulistest küsimustest välja selekteerida kõige olulisema?

Ma toetun katoliku kiriku katekismusele, selle järgi olen ette valmistanud 35 loengut. Need katavad enam-vähem ära kõik teemad, mida inimene, kes ei ole veel kristliku usu või katoliku kirikuga palju kokku puutunud, peaks enda jaoks avastama.

Mõistagi on see alles algus. Keegi ei tohiks mõelda, et üheaastase katehheesi kursuse lõppedes teab ta juba piisavalt ega peagi rohkem õppima. Õppima peame kuni elu lõpuni. Aga vundament peab olema tugev, ilma aukudeta!

Katehheesi kursuse läbimine ei tähendagi lõppu, vaid uut algust. Selle läbinud inimene teab, kuidas kirikus käituda ja ta oskab erinevate traditsioonide ja kommete keskel orienteeruda. Aga veel kord, katehhees on vundament, mitte kogu maja. Maja vajab vundamenti, aga see on palju rohkem kui vundament. Samamoodi tuleks ka mõelda katehheesist kristlaseks olemisel.

Kui suur on Eestis huvi katehheesi ja katoliikluse vastu? Näeme ju oma silmaga, et igal aastal liitub kirikuga uusi inimesi, kes on seejuures väga erinevad – noored ja vanad, mehed ja naised.

Ma näen, et huvi katehheesi ja katoliikluse vastu Eestis on suur. Põhjused on väga erinevad. Võib-olla otsitakse tõde, aga mõnikord ka ilu, kellegi toob kirikusse teise inimese headuse eeskuju, mingi positiivne kogemus.

On ette tulnud, et räägitakse ka negatiivsetest kogemustest, mida keegi on saanud kokkupuutest usklikuga ning see on põhjustanud ka katehheesist ja kirikust eemaldumist. Selliseid asju võib juhtuda, aga me ei tohi unustada, et positiivseid kogemusi on palju rohkem. Nendest, mis on tekitanud huvi ja on viinud selleni, et inimene jõuab usu juurde, me räägime aga millegipärast vähem.

Kas ilmikud, koguduse liikmed, saaksid soovi korral piiskoppi katehheesi korraldamisel ja läbiviimisel aidata? Või on see ikkagi ainult vaimulike ülesanne? Kas Teie vajaksite mõnes asjas koguduse liikmete tuge ja kui, siis milles?

Nagu ma ütlesin, katehhees on kiriku tegevus, mida viiakse läbi kiriku nimel. Tegemist ei ole ühe inimese tegevusega. Kirik ei soosi gurude süsteemi. Seetõttu on igasugune abi teretulnud ning ma olen seda ka palunud. Aeg-ajalt on nii vaimulikud kui ilmikud mind asendanud, kui neil on vastav teoloogiline ettevalmistus või siis, kui nende professionaalne eriala kattub mõne loengu teemaga.

Piiskop Philippe Jourdani intervjueeris Lennart Käämer

LISAINFO:

2022. aasta katehheesi avaloeng toimub kolmapäeval 28. septembril kell 18.30.

Asukoht: Vanalinna Hariduskolleegiumi 2. korrus (Vene tn 22).

Loengud toimuvad igal kolmapäeval ning kestavad tund aega.

Registreeruda saab aadressil: https://katoliku.ee/index.php/et/uudised/eesti/776-katehhees-2022-2023

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.