28. veebruaril edastas Eesti Diakoonia juht Avo Üprus läkituse kõikidele kiriklikele struktuuridele ja kogudustele. Läkituses on öeldud:
Olla Ukrainaga, tähendab tänases kontekstis olla Euroopaga. Olla Euroopaga, tähendab olla Eestiga. Peame olema ühtsemad, kui kunagi varem.
Tänan südamest kõiki, kes on andnud juba teada oma valmisolekust abistada sõjapõgenikke Eestis ja agressiooni ohvreid Ukrainas! Teie tugi on oluline.
Sotsiaalministeeriumi vanemkaplan otsib vene keelt kõnelevaid tugiisikuid ja hingehoidjaid, kes on põgenikele abiks ja hingeliseks toeks majutuskohtades, kogukondades.
Eesti Diakoonia on saanud peapiiskopilt ülesande igasuguse abi koordineerimiseks ja kirikuvalitsusele ja partneritele abivõimalustest tervikpildi kujundamiseks.
Seetõttu palun teil 24 tunni jooksul anda mulle ülevaade teie koguduse või allasutuse, laagrikeskuse või muu kirikliku ühenduse võimekusest sõjapõgenike majutamiseks, psühhosotsiaalse abi andmiseks ning muudest ressurssidest. Ülevaate koostamise hõlbustamiseks esitan järgneva kataloogi:
– teie käsutuses olevate majutuskohtade arv ja lühikirjeldus;
– majutusperiood (kas lühiajaline kriisimajutus või püsivam eluase);
– pesemise ja söögitegemise võimalused;
– hingehoid ja sotsiaalse toimetuleku toetamine;
– toidu- ja riideabi, voodipesu ja hügieenivahendid;
– annetuste tegemine (kas otse, Eesti Diakoonia, Pagulasabi, Punase Risti või muude organisatsioonide kaudu).
Caritas Eesti juht Heidi Rätsep kiidab heaks ja tunnustab üleskutset. Caritas Eesti on viimastel aastatel keskendunud emade ja laste abistamisele, nõustamisele ja tugiteenuse pakkumisele.
13. märtsil teatas Avo Üprus, et Eestimaa kogudused on pakkumas sõjapõgenikele üle 300 voodikoha. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu koostöös organiseeritakse hingehoiutööd. Eestimaa eri piirkondades on hingehoiutöö koordinaator koos hingehoidjate töögrupiga.
Katoliku kirik Eestis on varunud sõjapõgenike majutamiseks Kodasema keskuse Järvamaal ning Pirita kloostri külalistetoad.