Arvo Heinmaa: kinnitamise sakrament – mis see on ja miks on oluline, et seda jagatakse just nelipühil?

Arvo Heinmaa: kinnitamise sakrament – mis see on ja miks on oluline, et seda jagatakse just nelipühil?

Avafotol 2022. aastal kinnitamise sakramendi vastu võtnud katoliiklased Peeter-Pauli koguduses Tallinnas.

Eesti on ateistlik maa, alles seejärel protestantlik. Katoliiklasi on vähe ja veel vähem on katoliiklasi, kes on üles kasvanud katoliiklikus peres. Seega on suurem osa eesti katoliiklastest jõudnud katoliku kiriku juurde täiskasvanuna läbides katehheesi ning seeläbi saanud ristimise või siis varem mujal ristituna lihtsalt ühinevad katoliku kirikuga.

Hea ja tubli katoliiklase teel ootab ees järgmine samm – tuleb ka vastu võtta ka kinnitamise ehk konfirmatsiooni sakrament. Selleks tuleb aga jälle läbida katehheesi kursus ning see tekitab värsketel katoliiklastel mõneti segadust, et justkui sai alles katehhees läbitud, aga nüüd jälle, nagu oleks tegemist klassikursuse kordamisega. Seega võib kinnitamise sakrament jääda kuidagi võõraks ja arusaamatuks.

Kui laps sünnib katoliiklikul maal katoliiklikus peres, siis ta ristitakse kohe. Ta saab Jumala lapseks. Lapsel oma kaitsetuses on Jumalaga ühepoolne suhe – Jumal kaitseb teda. Lapse panus sellessse suhtesse on tagasihoildlik oma väetisuses. Kui laps kasvab, areneb, läheb ta pühapäevakooli ning pärast selle katehheesi läbimist on ta valmis vastu võtma kinnitamise sakramenti. Kinnitamine viib ristimise lõpuni ja annab Püha Vaimu erilise väe. Kinnitatu teab ja tunneb nüüd oma usku. Ta saab Kristuse sõduriks, kes oskab oma usku kuulutada ja on valmis seda kaitsma. Nii on kõik väga loogiline.

Oluline ja tähtis on, et kinnitamise sakramenti jagatakse nelipühil, see on Kristuse kiriku sünnipäeval.

Nelipühil Jeruusalemmas päeval tuli Püha Vaim apostlite peale, nii võtsid nemad vastu kinnitamise sakramendi ning said kiriku liikmeteks, sel päeval sündis kirik.

Jeesus oli juba varem surnud, üles tõusnud ja taevasse läinud. Periood Jeesuse ristisurmast ja ülestõusmisest kuni ristisurmast taevasse minemiseni oli pikk, aga see oli vajalik, et kirik luua. Ülestõusmise läbi sai Jeesuse jumalikkus veenva tõestuse ning pärast seda osutus võimalikuks inimesi kaasata kirikule vajaliku organisatsiooni loomiseks ja selle organisatsioonile eesmärkide seadmiseks.

Kui me loeme evangeeliume, siis näeme kui korrastatud ja eesmärgistatud oli see tegevus:

  1. Matteus 28: 16-20

Need üksteist jüngrit läksid aga Galileasse sinna mäele, kuhu Jeesus neid oli käskinud minna. Ja kui nad teda nägid, kummardasid nad teda, mõned olid aga kahevahel. Ja Jeesus astus nende juurde ja kõneles neile: „Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.”

  1. Markus 16: 15-20

Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks.” Kui Issand [Jeesus] oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele. Aga jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega.]

  1. Luuka 24: 45-47

Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist. Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.

  1. Johannes 21: 15-17

Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele:  „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?” Peetrus ütles talle: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: „Sööda mu tallesid!” Tema ütles talle veel teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas talle: „Jah, Issand, sina tead, et sa 
oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: „Hoia mu lambaid kui karjane!” Tema ütles talle kolmandat korda: „Siimon, Johannese poeg, kas ma olen sulle armas?” Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda: „Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale: „Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: „Sööda mu lambaid!

Näeme, et see oli tõsine korralduslik töö. Jeesus andis korralduse ristida ja õpetada kõiki rahvaid (Matteus), kuulutada ja tutvustada evangeeliumi kõikidele (Markus), kuulutama meeleparandust pattude andeksandmiseks (Luuka) ja määras Peetruse peakarjaseks, kiriku juhiks (Johannes). Kindlasti polnud see veel kõik, aga juba need korraldused on piisavad kiriku töö alustamiseks.

See kõik toimus enne nelipühi, enne seda kui täitus Jeesuse lubadus, et ta saadab enda asemele Lohutaja. Nii tuligi Püha Vaim meie juurde, kelle armus saigi kirik oma tööd alustada. Igal nelipühal, kui jagatakse kinnitamise sakramenti, sünnib kirik uuesti, sest kirik saab endale uued, oma usku hästi tundvad liikmed. Iga organisatsiooni moodustavad ju liikmed. Seega See läbi on kinnitamise sakrament justkui kiriku järjepidevuse ja igikestvuse sakrament.

Teksti autor Arvo Heinmaa on Tallinna Peeter-Pauli koguduse liige.

Vaata Indrek Petersoo fotosid 2022. aasta kinnitamise sakramendist SIIT.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga