Select Page

Müürivahe tänava Munkadetaguse torni poolses otsas peidab ennast Püha Siena Katariina klooster. Indrek Hargla Apteeker Melchiori sarja raamatutest tuttavat Ladina kvartalit asustasid kunagi dominiiklased. Täna on vennad Maarjamaale saatnud enda seast vaid ühe – poolaka Artur Modzelewski. Kloostri tänavakorrusel asub kabel. Selle rõsketesse seintesse on aja jooksul talletunud maailma eri paigust sinna tee leidnud külastajate mõtisklused ja palved. Ülakorrusel võtavad aga vastu eluruumid, mis meenutavad hubast kääbikuurgu.

Õndsad on vaesed

Mungana on Artur andnud vaesusvande. Ta ei oma maist vara, vaid on usaldanud end täielikult kiriku ülalpidamisele. Mõneti vastuoksselt on see andnud talle vastu ulualuse ajaloolise vanalinna ühes magusamas sopis, mis kinnisvaraportaalides oleks väärt sadu tuhandeid eurosid. Kuid eks kloostrid ongi läbi ajaloo silma paistnud kõrgetasemelise hoolitsusega esmalt inimese kehaliste vajaduste eest.

„Vaesus ei ole ühemõtteline, vaid mitmetähenduslik. Eriti, kui vaadata seda kui mõistet, kui intelektuaalset kontseptsiooni. Kuid ellu rakendatuna on see vahend elu teeradade tasaseks tegemiseks,” teab Artur ja viitab tuntud evangeeliumikohale: „Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik” (Mt 5:3).

Siin on mõeldud vaesusele kui puudusele, mis ei ole alavääristav või kannatusi põhjustav. See on puudus kui võimalus millekski.

„Kui sisustada kodu, tuleb teatud asjadest loobuda, et teha ruumi uutele. Mida tühjem on ruum, seda avaramad on meie võimalused selle täitmiseks millegi uuega,” toob ta võrdpildi.

Vaimses plaanis tähendab see ruumi tegemist uutele väärtustele ja uut moodi mõtlemisele. Arturile on vaesus saladuslik reaalsus, osa taevariigi suurest mõistatusest. Seda tüüpi vaesus aitab kaasa arengule, mitte ei takista seda. Nii saab vaesusest uus potentsiaalsus.

Ka küllus on potentsiaal. Seda võib kasutada hästi või halvasti. Näiteks on mees, kel on konkreetne summa raha – tuhat eurot. Ta võib seda kasutada nii targalt kui rumalalt. Kuid potentsiaalsus ise ei kaitse veel inimest rumaluse eest. Üks võimalus on panna raha kasvama. Kuid ta võib selle ka lihtsalt maha laristada. See on tema valik, kuidas ta oma potentsiaali kasutab.

Artur usub, et see on Jumala kutse, mis on teda sellisele eluviisile pühendanud.

„Selline vaade minu kutsele suurendab mu potentsiaalsust heale. Kui mu vaesus vähendaks võimalust teha head, siis Jumal vaevalt, et kutsuks mind sellele,” arutleb ta.

Arturil on vaesuse kohta oma teooria. Eks tunneb ajalugu mitmeid vaesuses elanud ja tähelepanematuid, kuid rikkalike eeldustega inimesi. Seejuures pole nad ka ise oma annetest teadlikud olnud. Kui ühel hetkel on nad ärganud ja maailmale palju andnud. Olgu nad muusikud, heliloojad, teadlased või muu eluala esindajad. Nende anded ongi avaldunud tihti just kitsikuses.

Seega vaesus võib olla ligiolu algallikale, mis tegelikult rikastab nii meid kui maailma. Kuid hetkest, mil inimene hakkab ise nõudma omale rikkust, võib ta endalegi märkamatult eemalduda oma Loojast ja annetest.

Kloostrihoovist pääseb kööki ja eluruumidesse.
Kloostrihoovist pääseb kööki ja eluruumidesse. Foto: Andres Estna

Ida vaimsus

Lääne kultuuri tüvimustrite suhtes on Artur avameelselt kriitiline. Areng, progress ja edukultus – need võivad olla eksitavad teejuhised. „Nagu seisneks areng vaid asjade tootmises ja paljundamises,” jääb ta skeptiliseks.

Tõesti, miks ei võiks inimene ise olla see arengu eesmärk?

„Inimene on ainus loodu, kelle Jumal on loonud tema enda pärast. Oluline pole mitte see, mida inimene teeb ja kuidas panustab edusse, vaid see, kes ta ise on. Järelikult ka see, kelleks ta ise oma tegevuse kaudu muutub,” sõnab ta.

Artur tunnistab ka ise, et on ida vaimsuse inimene.
„Minus on hakanud kasvama umbusk nende suhtes, kes on väga ambitsioonikad ja energilised, kes entusiastlikult tormavad eesmärkide poole. Selline inimene võib kergesti eksida. Jumal on võib-olla talle määranud hoopis muu ülesande ja püüab teda selle poole juhatada. Kuid inimene on võtnud oma peas kindla suuna ja tormab selle poole, oskamata näha avarapilgulisemalt,” räägib ta.

Seetõttu ei sobi Arturile ka ametlik programmilisus ja fikseeritud arengukavad. „See ei ole romantiline ega huvitav,” muheleb ta. See on mõneti vastuoksuslik, sest kloostrites on läbi sajandite käinud elu hommikust õhtuni paika pandud raamistiku järgi.   

Ka kõige paremate ideede suhtes võib Artur enda sõnul olla paras pujään. Kuitahes suurepärased ideed ka oleks, „olen see, kes kustutab leegi, kui adun, et üks või teine ambitsioonikas ettevõtmine ei ole see, mida Jumal ootab,” tõdeb ta.

„Kui teised tahavad, las nad teevad. Mina lihtsalt ei ole kindel, et Jumal just seda minust ootab. Seetõttu ma iga algatusega kaasa ei tule,” sõnab ta, lisades muheledes, et selles võib olla ka kübeke mugavust.

Mis kasu oleks täiuslikkusest?

Kokku on Poola päritolu munkpreester Eestimaal veetnud 15 talve. Selle ajaga pole siiski õnnestunud eestlast lõpuni tundma õppida, olgugi, et nad on inimesed, nagu kõik teisedki.

Eestlase põhjamaine kinnisus valmistab slaavi tüübile ikkagi teatud raskusi täielikult avatud olla. „Samas pole välistatud, et see pealtnäha põhjamaine kinnisus on põhjamaisele inimesele endale hoopis nende avatus.”

See peegeldub ka külastajates: venelased ja poolakad astuvad Siena Katarina kloostrist läbi niisama, jutu puhumiseks. Kuid eestlane tuleb enamasti konkreetse asja pärast. Ja see on pigem harjumatu. Ometi on Arturil õnnestunud mõned hingesugulased ka siin maailma nurgas leida.

Kuni tuleva aasta kevadeni peatuvad Tallinnas kaks dominikaani venda Prantsusmaalt. Ühega neist on Arturil suurepräane klapp. Olgugi, et poliitilised vaated on diametraalselt erinevad. Teine, seevastu, esindab just seda läänelikku programmi-inimest, kellega on keemia raske tekkima.

„Inimene on saladuslik. Avalikkuses me püüame end näidata positiivsetena, meeldida võimalikult paljudele. Kuid olles üksi me ei pea oma nägu enam varjama. Ma usun, et ma aitan teisi sellega, kui pole standardne. Kui üks munk oleks veatu, siis mis kasu temast oleks? Minu juurde tullaksegi seetõttu, et ma pole laitmatu,” usub Artur.

Siena Katariina kloostri kabel Müürivahe tänaval. Foto: erakogu

Isa Artur Modzelewski:

  • Sündinud 05. septembril 1962, Szczecinek, Poola    
  • 1983 Poznań. Dominiiklaste ordu novitsiaat. Liitumine ordu Poola provintsiga; nüüdseks kuuluvad Poola dominiiklased Prantsuse provintsi koosseisu
  • 1984–1990 teoloogia ja filosoofia õpingud Krakówi Paavstlikus Teoloogiaakadeemias (Papieska Akademia Teologiczna)
  • Magistritöö kirjutas Søren Kierkegaardi filosoofiast, esteetikast ja kordumatuse mõistest ning nende vahelisest suhtest
  • 02. juuli 1990, Kraków. Preestriks pühitsemine
  • 1992–2004 teenis dominiiklasest preestrina Lätis (Talsi, Riia, Liepaja)
  • 2005 tuli Eestisse orduülema otsusel
  • Keelteoskus: poola, läti, eesti, vene, inglise
  • Hobid: Kaukaasia, male, läti rahvalaulud, ellujäämine
  • Lemmiktoit: kartulipannkoogid
  • Isiklikku: ma ei salli loomade kiusamist

Püha Siena Katariina kabel on avatud kõikidele külastajatele.
Arturi kontakti ja info missade toimumise ning ürituste kohta leiab kodulehelt: http://dom.ee/kontakt