Minu jaoks peitub jätkusuutliku moe tarbimise võti autentsuses ja terviklikus heaolus, kirjutab Fabienne Chmara, Eestis elav prantslanna, kes on pühendunud heaolu loomisele läbi imago. Kui riietume kooskõlas oma tõelise olemusega, hoolimata trendidest, ning tunneme end oma kehas ja vaimus hästi, tarbime arukamalt ja kooskõlas iseendaga. Sellest võidame mitte ainult isiklikult, vaid ka ühiskonnana tervikuna, lisaks tunneme riietumisest rõõmu!
Milleks on vaja trende?
Miks peaks igal hooajal muutma kleitide pikkust või pükste lõiget? Tegelikult vajame riideid vaid kaitseks külma või kuuma eest. Miks siis järgida trende ja uuendada igal hooajal oma garderoobi?
Moekultuuri olemasolu ja kiirmoe populaarsus näitavad, et riietel on meie jaoks palju suurem roll kui pelgalt kaitse. Kuigi rõivad on justkui “pealiskaudsed”, kuna asuvad keha pinnal, on nende roll palju olulisem. Nagu nahk, mis on ühtaegu “pinnapealne” ja elutähtis organ, mängib ka rõivastus olulist rolli, kaitstes meie eneseväljendust ja intiimsust.
Nagu meie kodu peegeldab meie maitset ja pakub mugavust, väljendavad ka riided meie identiteeti ja peaksid pakkuma heaolutunnet. Need võimaldavad meil ennast unikaalsel ja nähtaval viisil väljendada. Seega pole meie riietumisviis neutraalne ega tähtsusetu. Isegi kui sulandume rahva hulka või ei pööra oma välimusele suurt tähelepanu, väljendame siiski enda kohta midagi.
Masstarbimise mõju ja mimeetiline soov
Kuni tööstusrevolutsioonini toimis mood teisiti: riideid valmistati perekonnas või käidi rätsepa juures. Kuid kaubamajade ja kõrgmoe ilmumine, sealhulgas selliste eelkäijate, nagu Worthi ja Poiret’ mõjul, muutus meie suhe rõivastesse. Täna ostame mudeleid, mida oleme sadu kordi näinud ja mis seetõttu tunduvad veelgi ihaldusväärsemad.
Sageli mõjutab meie soove see, mida teisedki soovivad. Prantsuse filosoof René Girard nimetab seda “mimeetiliseks sooviks”: tahame seda, mida teised tahavad. “Me ei osta oma peaga ega südamega, vaid kõhuga, mis nõuab, et meil oleks see, mis teistelgi.”1 See soov võib suurendada usaldust–kui paljudele inimestele meeldib üks toode, arvame, et selleks peab olema mõjuv põhjus. Ja nii peakski olema. Kuid see võib meid ka eksiteele viia, sundides tarbima irratsionaalselt. Kiirmoe puhul ei osta me kvaliteedi või kestvuse pärast, vaid selleks, et omada moekaid riideid, või uskudes, et säästame raha.
Sageli ei ole me sellest kõigest teadlikud, oleme veendunud, et tegutseme autentselt, kuid tegelikult lihtsalt järgime alateadlikult teisi. Seetõttu ostame ja kuhjame asju ilma eesmärgita. Ajame vahendi ja eesmärgi segamini, jäljendades mudeleid, mis meid tõmbavad, ilma et otsiksime oma stiili või mõtleksime rõivaste tegelikule vajalikkusele.
Autentsus–kaasaegne väljakutse
Paljud otsivad viisi, kuidas “olla iseenda moodi”, kuid ostavad lõpuks ikka seda, mida kõik teised, ilma tõelise eristusvõimeta. Seejuures motiveerivad meie otsuseid sageli irratsionaalsed ja emotsionaalsed vajadused, mitte isegi teadlik soov olla teistega sarnane. Selline autentsuse otsing on paradoksaalne–tahame olla teistsugused, kuid meil on samad asjad, mis teistelgi, lootes seeläbi eristuda.
“Mood võib olla omamoodi orjus, kuid see on vabatahtlik orjus. Ükski bränd ega disainer ei saa meid sundida elama trendide hirmus ja aupaklikkuses. On vaid üks inimene, kes on piisavalt tugev, et sundida meid moega kaasas käima–meie ise.”2 Miks on siis nii raske olla kooskõlas iseendaga?
Kiindumuse ja eneseväljenduse vajadus
Mõned psühholoogid usuvad, et meil on kaks põhilist vajadust: kiindumus (tunda end armastatuna ja hinnatuna) ja eneseväljendus. Inimene on loomult väljendusrikas olend. See ei tähenda, et peaksime olema ekstraverdid või kunstnikud, kuid meil kõigil on vajadus end väljendada – see on autentsus.
Kiindumuse ja eneseväljenduse vahel valides loobuvad paljud eneseväljendusest, et olla aktsepteeritud. See loobumine, mis on juurdunud juba lapsepõlvest, tekitab täiskasvanueas lõhe meie tõelise olemuse ja väljapoole projitseeritud kuvandi vahel. See väljendub meie välimuses. Stiili puhul saab eneseväljendust seostada seitsme universaalse stiiliga3: loomulik, klassikaline, elegantne, romantiline, köitev, loominguline või dramaatiline. Ilma neid teooriaid isegi õppimata oskame sageli neid stiile jäljendada ja kasutada justkui kaitsekihina, et pälvida teiste heakskiitu nii, nagu me arvame, et see on parim.
Kokkuvõttes, me võtame omaks stiili, mis pole tegelikult meie oma. Kui meie loomupärane stiil ei kajastu meie riietuses ega ole äratuntav, tekib meie tõelise mina ja igapäevaelu, olemuse ja nähtava kuvandi vahele lahknevus.
Endaga taasühinemine
Sageli võtame omaks väljendusviisid, mida me pole teadlikult valinud, vaid mida ühiskond meile peale surub, või mille oleme lapsepõlves omaks võtnud, et sulanduda ja olla armastatud. Mingil hetkel tuleb endalt küsida: “Miks ma olen selline? Miks mind nii tajutakse?” Võib-olla projekteerin imagot, mis mulle tegelikult ei sobi, või vastupidi, ei julge väljendada oma isiksuse tõelist külge. Võib-olla nähakse mind väga „häälekana“, kuigi tegelikult olen tundlik, või vastupidi, mind peetakse endassetõmbunuks ja diskreetseks, samas kui sooviksin olla avatum ja nähtavam.
Stiil on terve eneseväljendussüsteem, mis hõlmab mitte ainult riideid, vaid ka meie füüsilist välimust, emotsioone ja sisemisi reegleid. Minu jaoks tähendab autentne stiil tasakaalu leidmist kahe äärmuse vahel–kas peituda riiete taha, mis ei kajasta meie tõelist olemust, või eristuda nii palju, et tundume veidrad.
Esimene äärmus, varjamine, on harjumus, mille paljud võtavad omaks, selleks et sobituda. Mida enam oma olemust varjame, seda suurem on sisemine pinge. Garderoob muutub siis pettumuse allikaks, kuna see ei kajasta meie identiteeti ega väärtusi. Tuleb võtta aega iseendale keskendumiseks, oma stiili, väärtuste ja elukoha üle mõtlemiseks, et taastada enesekindlus ja leida stiil, mis meile päriselt sobib.
Teine äärmus, püüdlus iga hinna eest erineda, võib tunduda imetlusväärne (jah, me oleme unikaalsed!), kuid viib sageli eemale teistest ja põhjustab üksindust. Kui tahame iga hinna eest eristuda, võime hakata teisi pidama vanamoodseks ja isoleeruda. Tasakaalu leidmiseks on oluline võtta aega oma väärtuste ja emotsionaalse maailma arendamiseks ning edendada autentsust, mis toob esile meie individuaalsuse, katkestamata sidet teistega või neid hukka mõistmata.
Kokkuvõtteks on autentsus võime olla iseenda moodi, ilma hirmude ja takistusteta. Kui olemine ja näivus on harmoonias, leiame sügava heaolu ja vabaneme pealiskaudsetest trendidest ja kiirmoe mõjudest. Nii suudame paremini ohjeldada oma ostuimpulsse, investeerida asjadesse, mis on tõesti väärt ja eelkõige anda oma välimusele tähendus. Tähendus, mis on kooskõlas meie elumissiooniga. See tagasipöördumine iseenda juurde lubab tugevdada oma isiklikku stiili ja arendada tõelist austust nende riidetükkide vastu, mis õigesti valituna ja hooldatuna saavad osaks meist endist.
Seitse praktilist nõuannet teadlikumaks moetarbimiseks
- Kui leiad kiirmoepoest meeldiva eseme, otsi sellele sarnast ja kvaliteetsemat alternatiivi second-hand-kauplusest.
- Osta ainult siis, kui sul on päriselt seda riideeset vaja ja see toetab su imagot, mitte ei täida mingit emotsionaalset vajadust. Hetkelist rõõmu pakuvad ka näiteks lilled, jalutuskäik või vestlus sõbraga.
- Osta ainult siis, kui see meeldib sulle 100%, sa soovid seda kanda ja sa tunned end seda kandes mugavalt erinevatel puhkudel.
- Püüa ette näha, mitu korda sa seda kannad. Vähemalt 30 korda? Siis on kõik hästi.
- Veendu, et see sobitub vähemalt kolme riideesemega, mis sul juba kapis on, sh kingade või saabastega.
- “Osta” oma riidekapist! Leia uusi kombinatsioone ja kanna oma riideid erineval viisil. Kombineeri esemeid, mida sa tavaliselt koos ei kanna.
- Austa oma riideid ja lase neil hingata! Aseta need kapis nii, et õhk pääseks liikuma. Paranda katkised kohad, eemalda plekid, riputa või voldi hoolikalt. Korralda oma riided nii, et sa näeksid kõike ühe pilguga.
1 Luis Echarte, Hábitos emocionales en torno a la salud y la belleza. Ed EUNSA, 2014, lk 149
2 Guillaume Erner, Victimes de la mode ? Ed La Découverte, 2006, lk 20
3 Alyce Parsons, Style Source: The Power of the Seven Universal Styles, 2018
Artikli autor on Fabienne Chmara, Eestis elav prantslanna, kes on pühendunud heaolu loomisele läbi imago. Vaata lähemalt www.fabimage.coach
