Select Page

Katehheesikongress Vatikanis, 8.-10. septembril 2022

Paavst Franciscus pöörab oma valitsusajal tähelepanu sellele, kuidas tugevdada kirikut altpoolt – kiriku arvuka liikmeskonna suurema kaasamisega kiriku ellu ja kiriku kaastööliste väärtustamisega ning varustamisega. Seekord kutsuti Vatikani kongressile katoliku kiriku katehheedid – inimesed, kes pole vaimuliku seisuses, kuid on usu kuulutajad ja õpetajad. Ülemaailmsed katehheesikongressid (International Congress on Catechesis) on toimunud 2013. ja 2018. aastal, kolmas kongress oli Vatikanis  8.-10. septembril 2022. aastal. Eesti delegaadid olid preester Wodzisław Szczepanik ja Ingmar Kurg.

Püha Tooli ümberkorraldused evangeliseerimise edendamiseks

Usu õpetamise ehk katehheesi ja usu kuulutamise ehk evangeliseerimise toetamine on olnud Vatikani kongregatsioonide ülesandeks. Kui usu õpetamine oli traditsiooniliselt usudoktriini kongregatsiooni juhtida, siis usu kuulutamise edendamiseks oli 2010. aastal loodud uusevangeliseerimise paavstlik nõukogu (Pontifical Council for the Promotion of the New Evangelization; Pontificium Consilium de Nova Evangelizatione Promovenda). Vastavalt  uutele väljakutsetele kohandatakse koostöövorme.

Vatikani kuuriareformiga, mis jõustus 5. juunil 2022, on endiste kongregatsioonide asemel nüüd osakonnad ehk ladina sõnaga dikasteeriumid. Sellega seoses nihutati rohkem fookusesse misjon ja evangelisatsioon. Näiteks loodi uus tööorgan – evangeliseerimise osakond (Dicasterium pro Evangelizatione) – ja see ühendab kaht endist asutust: rahvaste evangeliseerimise kongregatsiooni (Congregatio pro Gentium Evangelizatione) ja uusevangeliseerimise paavstliku nõukogu. Väärib meenutamist, et Congregatio pro Gentium Evangelizatione on väärika ajalooga, asutatud 1622. aastal maailmamisjoni ja katoliku kiriku edendamiseks mittekatoliiklikes maades. (Kes jälgib Püha Tooli peenhäälestusi, võib panna tähele, et paavst on asetanud misjonitöö ettepoole endisest usudoktriini kongregatsioonist ja et paavst on asunud isiklikult juhtima evangeliseerimise osakonda selle prefektina.) Vajalike struktuuride abil seab Püha Tool valmis tööriistad Kristuse antud misjonikäsu täitmiseks kohalikes kogudustes üle kogu maailma.

Katehheesi eesmärgid

Katehheesil ehk usuõpetusel on kaks eesmärki: a) esmase usu süvendamine ja b) Kristuse tõeliseks jüngriks kasvamine meie Issanda Jeesuse Kristuse isiku ja õpetuse sügavama ja süstemaatilisema tundmise kaudu. Nõnda sõnastati 1977. aasta piiskopikonverentsil ja seda arusaamist on süvendatud kiriku hilisemates dokumentides.

Usu kasvatamise ja süvendamisega tegeletakse kõige intensiivsemalt kristliku initsiatsiooni faasis, siis kui usu vastu võtnud inimene on otsustanud astuda esimesi samme kiriku osaduse suunas. Selleks on laste pühapäevakooli katehheesiprogrammid, millega valmistatakse lapsi ette esimeseks armulauaks ja seejärel kinnitamise sakramendi vastuvõtmiseks ehk konfirmatsiooniks. Täiskasvanute liitumisel kirikusse eelnab põhjalik sissejuhatav katehhees kogu katoliku kiriku katekismuse ulatuses, sellele järgneb kinnitamise sakramendi katehhees. Eraldi sakramendikatehheesid on ette nähtud eluolukordadeks, nagu näiteks abiellujatele.

Teist eesmärki – Kristuse järelkäijaks olemist – täidetakse elukestvalt ja selles osaleb kogu kirikurahvas. Kristuse järelkäijaks olemist õpetatakse eelkõige jutlustega, mis on vaimulikkonna ülesanne, kuid see töö avardub väga kaugele – sinnamaani, kui kiriku iga liige on õpetatud ja võimeline oma usust rääkima ning tegema oma pühast usust järeldused tegeliku elu elamisel. Et eksisteerib vajadus püsiva ja sügavama usuõppe järele, sellest on andnud märku peatselt 60-aastaseks saav neokatehhumeenide osadus katoliku kirikus. Katehhees on uskliku inimese elulaad, on tema deviis.

Katehheesi juhend ehk direktoorium

Katehheetilise töö ülemaailmseks korraldamiseks katoliku kirikus ja kiriku õpetusmeetoditest ühesuguselt arusaamiseks on koostatud vastavad juhendid ehk direktooriumid. Esimese taolise juhendi kiitis heaks paavst Paulus VI 18. märtsil 1971. aastal. Selle juhendi taotlus oli süstematiseerida Vatikani II kirikukogul esitatud õpetuspunkte.  Järgmine juhend avaldati 15. augustil 1997. aastal. Juhendiga täpsustati 1992. aastal valminud katoliku kiriku katekismuse käsitlemise metoodikat. 23. märtsil 2020 avaldas paavst Franciscus uue, järjekorras kolmanda juhendi – Directory for Catechesis. Selle dokumendi arhitektiks on peapiiskop Salvatore Rino Fisichella,  kes nüüd juhib uusevangeliseerimise programmi vastasutatud evangeliseerimise osakonnas.

Uue juhendi taotlus on tuua lähestikku kaks olulist ristiusuga seotud teemat: usu õpetamine ja usu kuulutamine. Paavst Franciscus laseb näha, et katehhees ja evangelisatsioon kuuluvad kokku ja toetavad teineteist. Usu kuulutamine ja usust elamine on mõlemad iga kristlase olemisviis.  Paavstilt pärineb uus mõiste: kerügmaatiline katehhees. See tähendab niisugusel viisil usu õpetamist, mis on ühtlasi usu tunnistamine.  Võib öelda, et igati vastavuses postmodernse maailma tingimustega: postmodernne maailmavaade võtab eelduseks, et tõde ei ole eraldiseisev tõe kuulutajast. Tõele lisab usutavust tõe kuulutaja autentsus. Nii ongi kirikus, kus usutakse, kuulutatakse ja elatakse välja Kristuse evangeeliumit.

Uue juhendi kolm suurt peatükki kinnistavadki evangelisatsiooni prioriteetsuse.  Seoses uue juhendi esitlemisega 25. juunil 2020 seletas peapiiskop Fisichella lahti evangelisatsiooni olulisuse katehheesiprotsessis. Kerügmaatiline katehhees osutab sellele, et „ülimuslikkus kuulub evangelisatsioonile, mitte katehheesile“, seejuures on katehheesi suurim ülesanne mitte ainult õpetada, vaid viia inimesed ühendusse Kristuse saladusega. Katehheesiprotsess ei tohi lõppeda initsiatsiooni lõpuleviimisega – ristimises, kinnitamises ja esimesel armulaual –,  mille järel aga usklik satub rituaalsesse ruumi, kus peab ise hakkama saama. Usuelu toetamine on rohkemat kui suures mahus teadmiste andmine või kutse osaleda sakramendirituaalis;  see on õpetamine, kuidas vaba inimesena nõustuda Kristust järgima ja elama igat hetke koos Jumalaga.

Katehheesi III ülemaailmne kongress

III kongressil osales üle 1400 delegaati 82 riigist, kellest kaks kolmandikku olid ilmikutest katehheedid. Kongressi juhtis peapiiskop Rino Fisichella. Ettekandeid ja esitlusi oli kardinalidelt, piiskoppidelt, orduinimestelt, preestritelt ja õppejõududelt ja katehheetidelt kogu maailmast.

Kongressi tähelepanu keskpunktis oligi katehheet, mida väljendas pealkiri „Katehheet – tunnistaja uuest elust Kristuses“. Katehheedi kutsumus on eriline selle poolest, sest tema peab aitama inimestel kohtuda elava Kristusega. Selline katehhees nõuab katehheedilt tõelise elu tunnistust, mis on juurdunud Kristuses ja on kooskõlas Tema evangeeliumiga.

Loenguline töö oli üles ehitatud katoliku kiriku katekismuse III osa peatükile uuest elust Kristuses. „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud” (Gl 1:13) oli kongressi ettekannete läbiv teema. Ristimise kaudu on kõik kristlased kutsutud vabaduseks, st elama uut elu Kristuses, käima Pühas Vaimus  ja armastama Jeesuse armastusega. Just sellise uue elu tunnistaja peab olema iga katehheet. Püsides Kristuses ja käies Pühas Vaimus armastuse teekonnal, on ta läkitatud kuulutama evangeeliumi.

Kongressi programm ja ettekannete teemad on leida siit: http://www.pcpne.va/content/pcpne/en/news/congresso-catechesi-2022.html

Reedehommikune, 9. septembri missa pühitseti kongressil osalejatele Püha Peetruse katedraalis kooriruumi altari juures.

Paavst Franciscuse sõnum

Kongressi viimasel päeval, 10. septembril osales paavst Franciscus. Ta innustas kõiki kohaletulnuid – piiskoppe, preestreid, orduinimesi ja ilmikuid – mitte kunagi väsimast olla katehheediks. Et säiliks usuõpetuse värskus, tuleb hoolega hoiduda kooliloengu tüüpi õpetamisest, et selle asemel pakkuda elavat usukogemust, mida meil on edasi anda järgmistele põlvkondadele. Katehhees kui evangeeliumi kuulutamine saab teoks inimeste isiklikus kohtumises. Katehhees pole midagi vähemat kui Issandaga kohtumisele kutsumine. Katehheet teeb Jeesuse Kristuse isiku nähtavaks ja käegakatsutavaks, Tema, kes kõiki armastab ja on meie armastuse allikas.

Ülevaade: isa Wodek ja Ingmar Kurg