GALERII: Vaata kõiki Olev Mihkelmaa fotosid siit
GALERII: Dominikaani Ordu vendade tehtud fotod leiad siit
Lembit Peterson, Theatrumi kunstiline juht ja loomenõukogu esimees, dominiiklaste kultuuripäevade korraldaja
Septembri esimestel päevadel Ladina kvartalis, Theatrumi ruumides, püha Katariina kirikuhoones, Peeter-Pauli katedraalis ja Niguliste kirikus toimunud rahvusvahelised dominiiklaste kultuuripäevad oli ehk avalikkusele vähe märgatud, kuid ometi märgiline sündmus eesti kiriku-, vaimu-, kultuuri- ja kunstielus.
Oli unikaalne võimalus osa saada dominiiklaste vaimsusest 1.-5. septembril toimunud pühadel missadel, laudestel ja vespritel, loengutel ja ümarlaudade aruteludel, näitustel ja kontsertidel, lugemistel ja kõikidel kohtumistel. Lisaks üle maailma kohale tulnud dominikaanidest vendadele ja õdedele said kõigest sellest interneti vahendusel osa dominikaanid paljudes kloostrites, kes jälgisid Tallinnas toimuvat suure huviga. Võib öelda, et tänu sellele festivalile jõudis Tallinna dominiiklaste ja siin juba 13. sajandil oma tegevust alustanud kloostri ajalugu ja tänane olukord ka kaasaja dominiiklaste teadvusesse, lisaks sellele avastati ka Eestimaa pealinn. Loodetavasti paneb see rõõmus ja elav sündmus uue impulsi dominiiklaste jätkuvale tegevusele Maarjamaal.
Theatrumi inimesed on tänulikud õnnestunud koostöö üle Apostelliku Administratuuri, Dominiiklaste Ordu ja Tallinna linnaga. Ja ometi – tekkis tunne, et mitte meie ei võõrustanud dominiiklasi, vaid sattusime nüüd neile külla… Oli elav äratundmine, et oleme nende kodus, sest klooster ei ole ju pelgalt ajaloolised ruumid ja kirikuhoone varemed, vaid eelkõige dominiiklaste vaimsus, kiirgus ja süda, mille keskmes on Veritas – Tõde. Ja kodu midagi enamat kui meeltega hoomatav ruum.
Oli unikaalne võimalus olla, palvetada ja mõtiskleda neil päevil koos dominiiklastega ning tajuda vaimset sidet püha Dominicuse vendade ja õdedega nii ajas kui aegadeüleselt kunstiloomingu kaudu. Loodame, et see kontakt ja koostöö jätkub vaimsuse kultuuri arendamise nimel.
On hea, et kõigil huvilistel on suurt osa toimunust võimalik ka internetis järele vaadata.
Kristjan Üksküla, näitleja ja muusik, dominiiklaste kultuuripäevade korraldaja
Dominiiklaste kultuuripäevad Tallinnas andsid võimaluse tutvuda jutlustajate ordu vaimsusega ning mõtiskleda dominiiklaste ajaloolisest kohalolust Eestis, nende tegevusest siin ja selle viljadest kaheksa sajandit hiljem Tallinna vanalinnas ladina kvartalis – Kiriku, hariduse ja kaunite kunstide kohalolu abil. Kunstniku vaatepunktist sain palju mõtteainet ja tuge tõe otsimiseks ja edasiandmiseks oma eriala kaudu. Soovitan järele kuulata erinevates keeltes toimunud loenguid.
LOENGUD
Isa Artur Modzelewski OP loeng: Eesti keel ja teoloogia
Monseigneur Philippe Jourdani loeng: Jumalik loomine ja inimlik loomine
Vesper Katariina kirikus
Vaata kõiki festivali loenguid ja ettekandeid dominiiklaste ordu ametlikust Youtube’i kanalist “Order of Preachers”
Püha Dominicus. Foto: Katoliku Kirik Eestis (Facebook)
Hispaanlasest preester Püha Dominicus (sündinud pärast 1170, surnud 1221) asutas enne oma surma dominiiklaste ordu, mis tegutseb tänaseni.
Püha Dominicus (Domingo de Guzmán) sündis Kastiilias suursuguses perekonnas. 14aastaselt astus ta Palencia ülikooli, kus õppis kauneid kunste, filosoofiat ja teoloogiat. Pärast ülikooli lõpetamist pühitseti Dominicus preestriks ja temast sai Osma linna augustiinlaste koguduse kanoonik. Aastal 1203 läks piiskop Diego Taani, reisil oli kaasas ka Dominicus. Tagasiteel Hispaaniasse peatuti Montpellier’ linnas, kus nad kohtusid paavsti saadetud kolme tsistertslaste ordu saadikuga, kes tõid Lõuna-Prantsusmaale käsu ketserlus sunniviisiliselt välja juurida.
Dominicus oli vastu ketserite sunniviisilisele usupööramisele, arvates, et seda on võimalik saavutada manitsuste ja pühakirja mõistliku tõlgendamisega. Pärast piiskopi ootamatut surma kuulutas Dominicus jumalasõna mitme aasta jooksul ja asutas 1215. aastal Toulouse’is esimese vendade-jutlustajate kloostri. Juba paar aastat hiljem siirdusid esimesed dominiiklased Pariisi, Rooma, Madridi ja teistesse linnadesse, mitmetesse neist rajati ka kloostrid.
Püha Dominicus suri 1221. aastal Bolognas ja juba 1234. aastal kuulutati ta pühakuks. Pärast tema surma kasvas dominiiklaste ordu mõju kiiresti, jumalasõna kuulutamise kõrval keskenduti peamiselt akadeemilistele teaduslikele õpingutele-õpetamisele.
Ei ole küll teada, kas esimesed jutlustajavendade ordu preestrid ja mungad saabusid Eestisse juba koos Taani kuninga Waldemar Teise vägedega (1219), aga on teada, et lisaks religioonile tõid ordu liikmed kaasa ka väärtuspõhimõtted, mis on hoitud ka tänapäeva Tallinnas. Dominiiklaste Püha Katariina kloostri püsivaks asukohaks saanud ala all-linnas (praeguse Vene tänava ja Müürivahe tänava vahel) on katoliikliku kiriku keskuseks kogu Eestis.
Dominiiklaste roll Eesti kultuuriloos on seotud eelkõige nende jutlustamis- ja haridustegevusega. Dominiiklased jutlustasid eesti keeles, neil olid rikkalikud raamatukogud ning konventide juures tegutsesid lektorid. Tänapäeval tegutseb dominiiklasi viiel mandril 107 riigis – jutlustajavennad pühenduvad evangeeliumi sõnumi kuulutamisele kõikvõimalikul moel. Dominikaani nunnad moodustavad palveketi, mis ühendab ligikaudu 180 kloostrit. Muide, keskaegses maalikunstis on Dominicust sageli kujutatud tõrvikuga koera saatel. See tuleneb legendist, et enne Dominicuse sündimist olevat tema ema näinud unes, et sünnib koer, kes hakkab maailma valgustama oma hammaste vahel hoidva tõrvikuga. Nii said orduliikmed endile hüüdnimeks Issanda koerad, mis ladina keeles kõlab domini canes (dominikaanid).
Tekst: Klassikaraadio