Uueneb: Paavst Franciscust oodatakse Ukrainasse rahu tooma

Uueneb: Paavst Franciscust oodatakse Ukrainasse rahu tooma

8. veebruaril toimunud meedia ümarlaual avaldas Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku kõrgeim autoriteet, peapiiskop Svjatoslav Ševtšuk soovi, et paavst Franciscus külastaks sõjaolukorras olevat Ukrainat.

„Kõikidest usujuhtidest maailmas – ja seda ka enamikus õigeusklikes riikides – on paavst Franciscus suurim moraalne autoriteet,“ sõnas peapiiskop Ševtšuk. „Paavst on tõeline rahusaadik.“ (Crux 09.02.2022)

Esmaspäeval, 14. veebruaril oli peapiiskop Ševtšukil telefonivestlus Vatikani riigisekretär Pietro Paroliniga, kes kinnitas Püha Tooli lähedust katoliku kirikuga Ukrainas ning solidaarsust Ukraina rahvaga. Peapiiskop omakorda avaldas tänu paavst Franciscusele, kes möödunud pühapäeva angeluse ajal kutsus üles palvetama „sõja ärahoidmise ja rahu eest Ukrainas“ (Vatican News 15.02.2022)

Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku piiskopid on aastaid paavsti visiiti soovinud ja peapiiskop Ševtšuki viimastest väljaütlemistest loetakse välja, et see võib teostuda juba eeloleval suvel. Seda, et Vatikan kaalub kutset tõsiselt, kinnitas ka Andri Juraš, Ukraina suursaadik Püha Tooli juures (Reuters 14.02.2022).

Möödunud aasta aprillis tegi Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ettepaneku korraldada kohtumine Vatikanis, et arutada sõja lõpetamise küsimust. „Kui Venemaa nõustub, oleme omalt poolt kohe valmis selles vaimselt võimsas ja tähenduslikus kohas maha istuma ja konflikti lõpetamist arutama,“ kinnitas Juraš presidendi sõnu nüüd.

Seda, kas ja kus Vatikan ja Kiiev kohtuvad, näitab loodetavasti lähiaeg.

Vatikan ja Venemaa kohtusid reedel, 25. veebruaril, kui paavst Franciscus veetis üle poole tunni Via della Conciliazione 10 asuvas Venemaa saatkonnas Püha Tooli juures. Kui tavapärase etiketi kohaselt võtavad paavstid suursaadikuid vastu Vatikanis, keda Vatikani välisminister kutsub välja, otsustas Vatikani riigipea Franciscuse lahkuda linnriigi müüride vahelt ja sõita oma väikese valge autoga läbi Rooma linna Venemaa saatkonna juurde. Visiidi põhjus ja paavsti pretensioonid Venemaale on äraarvatavad, kuigi jutuajamise sisu ei ole ajakirjandusele teada.

Paavst määras  eeloleva tuhkapäeva, 2. märtsi paastu ja rahu palvepäevaks Ukraina eest.

6. märtsi keskpäevase angeluse ajal nimetas paavst Franciscus Ukrainas toimuvat sõjaks, varjamata julma reaalsust. “Ukrainas voolavad vere- ja pisarajõed,” alustas ta oma kõnet. “See pole pelgalt sõjaline operatsioon, vaid sõda, mis külvab surma, hävingut ja viletsust.” Paavst nõudis rahvusvahelise õiguse austamist, relvastatud rünnakute lõpetamist, humanitaarkoridoride tagamist tegelikkuses. Paavst avaldas tänu ajakirjanikele, kes riskivad oma eluga info vahendamisel.

Vatican News teatel asusid samal päeval kardinal Konrad Krajewski ja kardinal Michale Czerny paavsti esindajatena teele Ukraina suunas, selleks et kinnitada paavsti ja kogu kristlaskonna lähendust Ukraina kannatava rahvaga.

8. märtsil läkitas Kiievi linnapea Vitali Klõtško paavst Franciscusele kutse tulla Kiievisse. Ta palub abi: “Paavsti kohalolek on elude päästmisel ja rahu rajamisel võtmetähtsusega”.

13. märtsi angeluse järel ütles paavst otsesõnu: Jumala nimel, lõpetage veresaun. Lõpetage laste ja süütute ning kaitsetute kodanike barbaarne tapmine.

22. märtsil sai teatavaks president Volodõmõr Zelenskõi telefonivestlus paavst Franciscusega, kus Zelenskõi kutsus paavsti Ukrainasse rahu vahendajaks. Paavst ilmutas mõistmist, et ukrainlased peavad end kaitsma, nii sõdurid kui ka rahvas. Varasem kõnelemine paavsti ja presidendi vahel oli 26. veebruaril, kaks päeva peale Venemaa sissetungi algust.

4.04.2022 Paavst Franciscus rääkis lennul Roomast Maltale, et linnapea Vitali Klõtško kutse Kiievisse on tal laual ja ta on seda meelt. Siiski pidi prelaat Visvaldas Kulbokas, Vatikani suursaadik Ukrainas täpsustama, et julgeolekukaalutlusetel ei ole visiit praeguses olukorras võimalik. See visiit puudutaks mitte ainult paavsti, vaid ka inimeste turvalisust, kellega ta peab kohtuma.

Paavsti Kiievi-visiidi võimalus on tõstatanud küsimuse Venemaa reaktsioonist ning paavsti ja patriarh Kirilli suhetest. Andrij Jurash, Ukraina suursaadik Vatikanis ütles USA portaalile „Crux“, et Venemaa püüab igal võimalikul viisil, formaalselt ja mitteformaalselt, mõista anda, et paavsti visiit Kiievisse ei oleks neile vastuvõetav, sest seda tõlgendataks selgelt Ukraina toetamise märgina. Kui suursaadikult küsiti võimaliku visiidi julgeolekugarantiide kohta, vastas ta, et Ukraina riik teeks kõik endast oleneva, et tagada kirikupea turvalisus, ja oletas, et ka Venemaa teeks sama, sest oleks uskumatu, kui Moskva lubab paavsti sel ajal tappa. „See oleks nende lõpp tsiviliseeritud maailmas“.

5.04.2022. Rooma-Katoliku Kiriku Odessa piiskop Stanisław Szyrokoradiuki meelest on Ukrainal praegu muud prioriteedid kui paavsti visiit Kiievisse. Paavst teeb juba niigi kõik temast oleneva, et sõda taunida ja peatada. Samas ei mõista piiskop, miks paavst ei nimeta Venemaad ja selle presidenti Vladimir Putinit nimepidi. „Kurjuse juurt tuleb nimetada selle nimega,“ ütles piiskop Firenze ajalehele „La Nazione“.

Piiskop Stanisław väljendas kahtlusi paavst Franciscuse ja Moskva patriarh Kirilli kavandatava kohtumise suhtes. Kirillil ja Putinil polevat tema meelest vahet, kuigi „paavst teab paremini, kuidas ja mida teha. Me usaldame teda,“ kinnitas piiskop.

10. aprillil, palmipuudepüha angeluse ajal soovitas paavst Franciscus Ukraina sõja osapooltele: “Relvad maha! Ülestõusmispühade vaherahu!”

Ettevalmistused paavsti iga-aastaseks suure reede ristiteeks Colosseumis on tekitanud eriarvamusi. Esmaspäeval, 11. aprillil sai teatavaks, et XIII peatuse juures on kavandatud kahel naisel kanda üheskoos risti: Rooma linnas töötaval ukrainlasest ja venelasest medõel. On kavas palvetada, et Jumal aitaks „pisaratest ja verest laastatud peredel uskuda andeksandmise jõusse ja olla rahu ning harmoonia ehitajad“. Seejuures on poliitikuid ja kirikumehi, kes kiidavad heaks paavsti niisuguse entusiasmi Ukraina sõja vaenupoolte leppimiseks. Kuid Ukraina kirikujuhid ja ka diplomaadid – Vatikani suursaadik Kiievis, peapiiskop Visvaldis Kulbokas ning Ukraina suursaadik Püha Tooli juures Andri Juraš – ei pea seda žesti eriti õnnestunuks. Ukraina Kreeka-Katoliku Kiriku peapiiskop Svjatoslav Ševtšuk ütles teisipäeval, 12. aprillil, et säärane kavatsus on Ukraina poolt vaadatuna ebasoovitatav ja liialt mitmetähenduslik ega võta arvesse Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni tegelikku konteksti. See on Ukraina usklikke solvav, eriti nüüd, kui on oodata Vene vägede teist, veelgi verisemat rünnakut Ukraina linnadele ja küladele. Lepituse pakkumine on mõeldav alles siis, kui sõda on läbi ja inimsusevastaste kuritegude toimepanijad on süüdi mõistetud. Peapiiskop Svjatoslav palus ristitee kava veel kord üle vaadata.

Ka Rooma-Katoliku Kiriku Kiievi-Žõtomõri piiskop Vitalii Kryvytskyi palub ja loodab, et Vatikani korraldusmeeskond korrigeerib ristitee stsenaariumi ja ei suurenda inimeste valu.

15. aprill. Ukrainast tulnud kriitikale vaatamata jäi paavst Franciscus ristitee kavandile kindlaks koos vastuolulise žestiga, et ukrainlanna ja venelanna kannavad üheskoos risti. Protestiks selle vastu teatas mitu Ukraina katoliku meediaväljaannet, et nad ei vahenda ristitee otseülekannet.

3. mai. Delfi blogija Lauri Laugen kirjutab:

Paavst Franciscus andis intervjuu Itaalia ajalehele Corriere della Sera, milles ütles, et tal ei ole praegu plaani Kiievit külastada, aga ta on pakkunud, et sooviks kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

„Esimesel sõjapäeval helistasin ma Ukraina presidendile Zelenskõile. Putinile ma ei helistanud. Ma tahtsin teha selge žesti, et kogu maailm näeks,” ütles paavst. Putinilt ei ole Franciscus veel vastust saanud.

Paavstil oli kriitilisi sõnu öelda Vene õigeusu kiriku patriarhi Kirilli aadressil: „Ma rääkisin Kirilliga 40 minutit Zoomi kaudu. Esimesed 20 minutit luges ta kaart käes mulle õigustusi sõjale. Ma kuulasin ja ütlesin talle: ma ei saa sellest midagi aru. Vend, me ei ole riigi vaimulikud, me ei saa kasutada poliitika keelt, vaid Jeesuse keelt.” Kirill ei tohiks muutuda Putini altaripoisiks, ütles paavst.

Rooma-Katoliku Kiriku pea ei ole seni otsesõnu Venemaad ega Putinit pärast sõja algust 24. veebruaril maininud, kuid ta ei ole jätnud kahtlust, kumba poolt ta kritiseerib, kasutades väljendeid nagu õigustamatu agressioon ja invasioon ning taunides tsiviilisikute vastu toime pandud julmusi.

20. mai. Vatican News annab teada, et Vatikani välissuhete sekretariaadi sekretär peapiiskop Paul Gallagher kohtus Ukraina-visiidi ajal Lvivis linnapea Andri Sadovõiga, oblastivalitsuse kuberneri Maksym Kozytskiga. Kohtumisel osalesid ka Lvivi metropoliit peapiiskop Mieczysław Mokrzycki, piiskop Eduard Kawa ja Ukraina suursaadik Püha Tooli juures Andri Juraš.

Gallagheri visiidi eesmärk oli kinnitada Ukraina inimestele, et paavst Franciscus pühendub jätkuvalt Ukraina rahvale. Tõsi, et paavstil on maailmas universaalne missioon ja ta arvestab igal ajal kõigi rahvaste hüvega. Kuid paavst lasi kinnitada, et rahu taotlemisel on Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus paavsti poolt vaadates vaieldamatu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.